by W
Alustame üldse teise teemaga.
Ma soovitan kõikidele siiralt naturaalsest materjalist voodipesu. Puuvillased ja paksemat sorti linad ja tekikotid on väga OK, eriti aastaaega arvestades.
Need võivad ju esmapilgul, kõikide kaunite ja libedate alternatiivide kõrval, tunduda pisut kallid, aga see-eest on nad jube mugavad ja mõnusad. Eriti kui sa oled latentne e pausil psoriaatik, kes teadupärast on alati valvel.
Ja teiseks, sel korral ka peamiseks - see imeline naturaalkiust tekstiilitükk suudab kiirelt imada päris suure koguse vett.
Ma ei tea, kas teil on kunagi olnud seda hetke, kui õhtul rahulikult voodis lesides ja kuuldemänge kuulates* ... kuuled järsku isegi läbi kõrvaklappide mingit sisinat. Vaevukuuldavat, aga kurjakuulutavat. Justkui süütenööri põlemist, mida sa isegi kuulda ei tohiks. Pigem tajud seda. Ja tunned seletamatut õudu.
Rebisin klapid kõrvast ja kargasin voodist üles nagu posttraumaatilise stressihäirega sõjapõgenik. Tormasin esimese hooga vannituppa, seejärel aga kööki. Kus astusin paljajalu otse kuumaveebasseini. Köök on mul heal juhul kaheksa ruutmeetrit ja füüsika ei suuda seletada, kuidas sinna nii palju vett mahtus.
Sisin oli nüüd juba vägagi kuuldav, justkui oleks mingi näljane püüton kusagil nurgas mind varitsemas. Kuum vesi lahmas edasi mu jalgadele. Tardusin hetkeks ja püüdsin olukorda lahendada diplomaatiliselt, palvega "kas ma võiksin nüüd üles ärgata," ja näpistasin end. Päriselt.
See ei muutnud olukorda.
Sumasin terve selle 1.5m köögi uksest torupüstakukapini. Te võib-olla ei tea, kui pikk võib näida poolteist meetrit... ja keerasin sooja vee sealt kinni. Kogu mu köögipõrand on kaetud veega. Hangusin uuesti, sest, kurat küll, mul ei ole kodukindlustust! Oli, kaua, aga ... aga praegu ei ole.
Mopp on ju mingi täiesti mõttetu asi? Eriti see nööridega ämbriääre kuivatuskorvis väänatav bakterikoguja, mida ükski endast lugupidav koristusfirma või perenaine ammu enam ei kasuta.
Asusin kuivatusaktsioonile kui kaitseväelane hädaolukorra õppustel. Vee koristamine ja tulekahju lämmatamine mõlemad oleksid mu voodilinaga päris edukad olnud. Tulemuseks oli kaks ämbritäit vett, pea 20 liitrit. Ma sain selle kätte ainult puuvillase voodilinaga. Ja muidugi adrenaliinilaksust pärit lihasjõuga. Seda lina ämbrisse tühjaks väänates. Et see kohe jälle põrandale heita.
See neetud survevoolik, kumm ja metall, lihtsat otsustas järele anda |
Et noh, täna siis ... ükski naaber ei ole õnneks kontakteerunud. Kõik tänu kvaliteetsele voodilinale...
Vahetasin selle kuritegeliku ussvooliku välja ja jõudsin järeldusele, et vahetan sel nädalal ka teised 3, lisaks veel köögisegisti, sest kõik see kompott on 20+ a vana. Ja kui ma seal ehituspoes juba käin, ajaks aknatihendid ka korda.
Ja eee... noh, see kindlustuse värk, onju. Hingerahu kohta on hind üsna odav. Sellisele järeldusele jõuaks igaüks peale kiiret kalkulli ja sellist öist põlvilisuruvat meelelahutust.
* Kuuledmäng oli "Rannikul". 1976 lindistatud ulmekas. Väga hea kuuldemäng on, soovitan.
Ma ei teadnudki, et metallvõrguga kaetud voolikut on võimalik tarbijale pakutava survega lõhki pressida!
VastaKustutaMaitea, mis juhtus.
KustutaSee voolik on 20+ a vana. Tavaline korterelamu, miinust või otsest päikest ei ole see uss kunagi tundnud.
Korralikud inimesed äkki kontrollivad selliseid asju, mina ei tulnud selle pealegi. Ja siis, peale öist madistamist, leidsin pildil oleva olukorra.
Lõdvikud on saadanast! Räägin Genaga?:)
VastaKustutaKesse Gena on?
KustutaKas see briljantroheline kolleeg, kes ütles, et sai lastelt tuulerõuged?
Ma ise muidugi kahtlustan, et tal on mingi suguhaigus, leepra või must katk, sest ta käis ka hiljuti reisil ja seal juhtub igast imelikke asju, isegi kui sa neid ei tunnista.
Gena on legendaarne torumees - https://lendavkonn.blogspot.com/2014/12/sisseloige.html
KustutaAa. See Gena. Tänan pakkumast, jätan jokkerkaardi tuleviku tarbeks varrukasse.
KustutaA nende lihtsate "keeran jupi lahti, võtan kaasa ja ostan poest samasuguse, aga uue ja siis keeran kinni ja vahetan paar juppi veel" asjadega ma sain korraliku nõukogude kodanikuna juba hakkama, isegi keermete vahele taku asemel miski valge lindi keeramisega.
Elekter on asi, millega ma ise väga tegelema ei kipu, muu on enamasti hallatavaks osutunud.
Aga positiivne on see, et kraan püstakus toimis ja said vee kinni keerata. Tuttaval juhtus analoogne niiskevõitu olukord aga kraan manipulatsioonidele alluda ei tahtnud ning selle sulguma sundimine nõudis tõsisemat tööd...
VastaKustutaPositiivset on loos palju. Eelkõige see, et ma kodus olin ja minutiga jaole sain... Ja tõesti, mingi tõrges kraan, mis suurema jõu rakendamisel nt murduks... Brrr.
KustutaÕnnelik õnnetus.
Elamusena siiski vastik.
Vastik tõesti, õnnest hoolimata.
VastaKustutaLõdvikud on mõnus mobiilne leiutis, KUI nad on terved. Mul juhtus hiljaaegu analoogne õnnetus nõudemasina lõdvikuga. Läksin kööki selle peale, et hydrofoor hakkas kahtlaselt tihti tööle, ja samamoodi tuli puuvillase voodipesu ja saunalina abil paalju, palju vett korjata. Viskasin selle äraneetud vana lõdviku kõrge kaarega yle arooniapõõsaste õhtuhämara vanarauahunniku suunas. Kui ma poleks kodus olnud, oleks lisaks uputusele veevärgi vahepaak tyhjaks saanud ja hydrofoor eeldatavalt koos majaga maha põlenud. Selliseid asju ikka juhtub. Nyyd keeran kodust pikemaks ajaks ära minnes vee kinni. Ja siinkandis on ka 3 tundi pikk aeg, kus mõnikord juhtub asju.
P.s. polyestrist voodipesu on VASTIK.
VastaKustutaBoamadu otsustas noh. Nahka ajama hakata.
VastaKustutaMedel oli tänavu õkva ülanaabri tekitatud uputus, õnneks see kindlustus, mida nüüd juba ligi kümme aastat plekitud, ka õigustas ennast, aga ärritavalt aeglaselt, nädalate kaupa tuli nende poolt heakskiitu oodata hindamistele ja remontijate valikule. Kõik see aeg muidugi laed-põrandad pundumas ja hallitusoht suurenemas. Et rahalises mõttes jah, ehk võit, aga konstruktsioonilise kahju mõttes suurendab lisalüli (kindlustus) kulusid ja kahju.
VastaKustuta