Kui ma aasta(kümne)id tagasi esmakordselt Liza Minellit ja Joel Greyd "Kabarees" nägin, oli see nagu löök. Nii põnev, nii õudne, nii kodune. Peategelased olid šõutüdruk ja konferansjee, teised jäid tollal kui ka täna tapeediks.
Tänane etendus oli leebema mõjuga, eks elu jooksul kogunenud künism on nagu kuusehekk teeservas, suur tuisk ei lämmata enam nii julmalt. Ometi oleme praegu tollasele Weimari vabariigi dekadentsile ja hulluse ees silmade sulgemisele palju lähemal kui siis. Inimkond ilmselt pole kuigi õppimisvõimeline.
Muide, juba mitu tundi kummitab laul "Homne kuulub meile". Filmis oli see eriti julmalt mõjuv stseen, muusikalis jäi millegipärast veenvusest vajaka, kuid siiski.... Nii need muutused tulevad. "See kõik läheb mööda, varsti on kõik jälle hästi, las nad laulavad"
Ei ole. Sest inimkonna õppimisvõime.... Oeh. Räägiks neist, kes arvasid, et "...on solvav ja ebakohane 9. märtsil 2024 etendada teatris rõõmsat ajaviidet pakkuvat muusikali "Kabaree..."
Või parem ei räägiks. Lollust tiražeerida...mhm, ma niikuinii juba tegin seda. Rõõmus ajaviide on see ainult neile kelle peas on saepuru. Või pole sedagi.
Minge vaadake ise. Kui just natuke viriseda, siis konferansjee, kes tegelikult on ainus, kes terve etenduse aja laval viibib, võinuks olla võimsam. Nukumeister, dirigent, Karabas-Barabas. Aga kontsadel käis ta paremini kui mina, igatahes....
***
Kuhu te Tallinnas lume panite, mul olid isegi jäänaelad igaks juhuks kaasas?
Üleeile sadas päev otsa paksu vihma, see sulatas viimasegi ära. Kõik maakate rõõmuks, et need meil kontsi ei murraks :)
VastaKustutaSeda võis arvata, vaene maainimene saab ikka petta... Tuled linna liugu laskma ja no pole jääd, pole!
KustutaMaakatel on lund nagu putru, öösel sadas sulanud plärakate peale lisa, ilus puhas vaade. Seepärast oligi linn üllatus.
Käisin Jänedal. Kümme meetrit autost kõrtsi ukseni oli sula jää, mida keegi polnud rikkunud ka liivatera ega graniitkivi ega tuhaämbriga. Linnas raiusin ma meie kortermaja esise iseenda väikeste käpakestega jääst puhtaks mingi aeg tagasi (enne ostsin veel ekstra jääraua selleks) ja nii on see ka püsinud.
KustutaPuutumatu loodus, kas pole? Hakka veel mingit klibu sinna peale loopima, no mida veel!
KustutaPuutumatus looduses ma käisin ka, seal oli lumi põlvini. Jänedal oli kõrtsi esinene ära sõidetud ja kinni tammutud, sellest ka jää. Puhas inimtekkeline pinnavorm :)
KustutaMõnikord on mul siiralt tunne, et ma näin teistele kuidagi eriti lollina, kohe nii rumalana, et mulle peab üle seletama kuidas jää kõrtsi ette tekib 🥴
KustutaRedditist, umbes eile:
KustutaMy wife asked me what "mansplaining" means.
...now what am I supposed to do?
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
KustutaKes konferansjeed mängis? Pidi olema 2 koosseisu. Ühes mängib Priit Võigemast, teist peast ei tea. Ma olen küll Võigemastist tohutult vaimustunud, eriti pärast "Lehman Brothersi" vaatamaist.
VastaKustutaSeekord oli konferansjee rollis Kaarel Targo. Lootsin ka ise Võigemasti näha, kuid Targo oli väga hea.
KustutaMu nurin käis pigem selle pihta, et tolles rollis jäi tõenäoliselt lavastaja tahtel kasutamata võimalus konferansjeed elu teadustajana kasutada. Tema pidev kohalviibimine andnuks palju võimalusi.
Aga ma pole lavastaja, võibolla ma lihtsalt ei saanud tema mõttest aru.
Nägin, konferansjee roll suht tagasihoidlik... Võigemast oskas laulda ja kontsadel kõndida, kõik. Minu ootused olid suuremad, pettumus ilmselt samavõrra ka suurem. Kas kabaree ? või hoopis muusikal ? Meeletult venitatud ja liig kiire puändiga... Blogija Ritsiku nähtud etenduse Klass emotsioon minul sama tugev, kõik juhtunu on väga õõvastav.
KustutaSeda minagi, et konferansjee roll jäi topiseks.
KustutaAga nii palju kui vaatajaid, nii palju ka muljeid. Kumbki mu kaaslastest ei olnud filmi näinud, ei teadnud lugu üldse, nendele mõjus see rohkem kui mulle. Nemad ootasid muusikali õnneliku loojangusse ratsutamise ja muu sellisega, tutkit.
Jeebus küll, aga mu arust jäi paljudel saalis lõpp arusaamatuks..ausalt kohe.
Kustuta"teistsugused" - olid nad siis erinevad rahvuse, poliitiliste eelistuste või selle poolest keda nad armastada söandavad - võtsid kenasti riidest lahti ja tatsasid ahju poole, sest keegi ei taibanud toimuvat õigel ajal peatada.
KustutaMa oli teatris noorte inimestega ja nemad said asjast sel moel aru.
Mitte, et ma nüüd oleksin pidanud praegu asja üle seletama, see oli nii puust ja punaseks tehtud, et liigagi sai
mu kõrval istuvad inimesed ( võõrad) - aga miks nad end lahti riietavad...
KustutaSelline küsimine ütleb rohkem küsijate kui etenduse kohta.
KustutaMa kardan, et pead täpsustama, mis nähtused yhiskonnas Sind nörritasid ja inimkonna lollusest kõnelema panid. Ma tean kyll selle muusikali lugu väga yldjoontes, yht-teist Liza Minelli ja tema ema ning tytre kohta, aga mis seal siis meie kultuuri- ja komberuumist erinevat ja põrgulikumat oli?
VastaKustutaMa panin tsitaadile lingi.
KustutaMis mind selle seisukohavõtu juures imestama pani oli see, et haritud inimesed nimetasid muusikali "rõõmsaks ajaviiteks", mis kurva sündmuse aastapäeval olla sobimatu. Kogu see LUGU räägib kuidas inimeste pimeduse ja ükskõiksuse varjus hitler võimule roomas, kuidas kõik lootsid, et tegu on millegagi mis ei puuduta neid ja mis läheb iseenesest mööda. Isegi need, kelle aknaid lõpuks sisse pillutakse veenavad endid, et tegu on poisikeste naljadega, kõik läheb mööda, neid see ei puuduta. Sünge lõpuga valusaid kärnadid nokkiv näidend on ühtäkki "rõõmus ajaviide". Kuidas nad ei näe selles hoiatust?
Kaupo Meiel sekundeerib sulle:
Kustutahttps://www.err.ee/1609218528/kaupo-meiel-elu-on-kabaree-muinsuskaitse-selts-kas-tead
Neid näidendeid pole üks, Ritsik käis midagi samamõttelist vaatamas: https://ritsikukodu.wordpress.com/2024/02/18/kole-teater/
KustutaMa ise soovitan samast ajastust raamatut - "Tubakapoodnik".
Kustutahttps://www.goodreads.com/book/show/25963222-tubakapoodnik
Kas keegi tõesti PÄRISELT ka mõtleb, et "avage oma silmad" ja "et see iial ei korduks"? Pärast hitlerivärki ja sakslaste nii lootusrikast denatsifitseerimist tuli siinsamas Euroopaski edasi terve rida diktaatoreid, okupatsioone, sõdu, massimõrvu jne. Ma olen "rasketel aegadel rõõmukillukeste pyydmise" tulemuslikkuse suhtes väga skeptiline ning Ukraina sõja uudiste valguses hakkab mul rõõmuraasukesest muusikalile mõeldes meel valutama. Ennem haaran labida v automaadi kui teatripileti järele. Vabandust, ei vabandust.
Kustuta"Kas keegi tõesti PÄRISELT ka mõtleb, et "avage oma silmad" ja "et see iial ei korduks"?"
KustutaJah. Ei. Jah. See jääb korduma kuigi ei tohiks.
"Ennem haaran labida v automaadi kui teatripileti järele"
Ja kuidas üks välistab teist?
"Rõõmuraasukesest muusikal"
See ei ole "rõõmuraasukesest muusikal", püha perse küll.
On. Mulle jäid Kabaree laulud juba keskkooli ajal kõrva, kui taasiseseisvunud Eesti raadiojaamades vällamaa kultuuri tutvustama hakati. Samal ajal värskelt alanud seksuaalrevolutsioon aga huvitas ka raadiojaamade saatejuhte rohkem kui muusikali taustalooks olev natside tõus ja seda nad tagasihoidmatult ka kirjeldasid - kabareed, tantsijannad, peod, paljad naised, prostituudid, tõeline vabadus... mis poliitika, ikka klubid, ikka naised, seks ja vabadus.
KustutaMul on yliarenenud ohutunne. See tiksub mul pidevalt kuklas synnist saadik. Seda leevendabki ainult mingi probleemi reaalne äralahendamine, teater jms asjad tekitavad ainult syymeka asjatult raisatud aja, raha ja hingerahu pärast. Erandiks on ainult kontserdid, parem, kui instrumentaalsed. Mida vähem juttu, seda parem 😀 minul välistab labidas teatripileti 100%. Sellest on elus palju kasu ja rõõmu olnud. (Räägib inimene, kellel on 3 labidat, aga 14 kitarri)
Me kummagi jaoks on ilmselgelt tegu erinevate lugudega. Ma nägin filmi ammu enne kui raadiost laule laskma hakati, mul on kõigepealt peas jutustus, siis laulud (millest enamikku raadiost siiski ei kuule, raadiost tulevadki need tingel-tangel laulukesed ilma igasuguse kontekstita).
KustutaSama efekt mis tekkis laulu "Hallelujah" Shreki multikasse panekuga. Mitte keegi ei kuula enam selle laulu sõnu.
Ma olen synesteetik, ei lugusid, vaid mustrid ja muusika ähmases vibreerivas ruumis. Sõnad teevad mustrid katki, sest need on tehtud katkiste inimeste poolt. Miks inimestele meeldib teisi katki teha või siis neile luua katkitegevate mustritega lugusid/laule?
KustutaHea küll
KustutaVabandust kui sind oma arvamusega lõhkusin
Ära vabanda. Ma EI KÄI teatris ja tean hästi, mis on hingele hea. 😀 aga täna pärast Sinu ja ka Ritsiku tugevaid elamusi tekkis kysimus - te saate päris tihti teatrietendustest ebameeldiva v traumeeriva elamuse, aga ikka lähete tagasi. Kuidas te suudate?
KustutaJa sina ei kuula kunagi kurba laulu ega loe kehva lõpuga raamatut...?
KustutaUsu, ma tean väga hästi, misasi on lõikav piin, aastate kaupa, lootuse ja igasuguse abita. Ja teadmiseta, et on olemas veel midagi muud. Ilmselt on see mõnevõrra ka teistele inimestele tuttav. Selle jätkuvalt veel kunsti ja kultuuri sildi all juurde manustamise eesmärk on vaieldav. Meie nn tsivilisatsioon on niigi õhuke ja habras ning mõnikymmend aastat suhtelist heaolu ei suuda päris paljude inimeste praegu kyll koduseinte vahele surutud janu tugevamaõiguse ja võimutsemise järele alla suruda ka ma olen kindel, et esimesel võimalusel see plahvatab. Meedia toidab seda päris isuga, selle asemel, et nö rahvast harida. Paraku ka šõubiznize pakutava mõju ja efekt ei ole mitte hariv, vaid lugusid taastootev, sest meelelahutajat ei huvita inimese areng, vaid publikuarv ykskõik mis hinnaga. Sinu lingitud muinsuskaitsjate pöördumine 9.märtsil 1 etendus "Estonias" märtsipommitamis3 mälestuseks ära jätta yllatas, aga teatri esindaja vastus a la "ei huvita, meie ei ole nii nõrgad" pani kulme kergitama. Seal oleks pidanud olema midagi hoopis muud ja lugupidavamat, etenduse lavastaja jutuga tundus see ka konflikti minevat.
KustutaMe kõik mäletame, et nt "me oleme Tallinnast, me maksame" muutus paroodiast tõsiseltvõetavaks käibelauseks, sest ylekandmisel/võtmisel kujundi kihid kaovad, jääb ainult vorm, meem. Ymberpööratud sisu v vormiga, ja mitte heas mõttes, lööklauseid on meil ...palju, neid kasutataksepõlevil silmilja absoluutselt igasuguse jama õigustamiseks. Vaat SEE on kurb lugu ja kehva lõpuga raamat, mille arengute ja hypetega paraku tuleb päriselt kurja vaeva näha.
Nyyd pean päriselt vabandama sest mu 2 unerohtu ei pane mind magama, vaid aju hakkab hullumeelses tempos ideid tootma. Ja teised kannatavad. Mis kirjutatud, see kirjutatud. Vabandan veelkord väga, katsun täna mitte edasi märgutada. Head ööd või midagi taolist.
Kustuta"Kas keegi tõesti PÄRISELT ka mõtleb, et "avage oma silmad" ja "et see iial ei korduks"? "
Kustutama arvan, et see on üks neid kohti, kus tuleb kõigest väest joosta, et ühe paiga peal püsida. Teisisõnu, kordub küll, aga kui kõik ajaloo õppetunnid ära unustada, siis saab veel hullem.
Notsu sõnastas mõtte, mille väljendamisega ma ise hätta jäin.
KustutaMeie siin jooksemegi, aga igasugu kommentaariume ja arvamuskysitluste statistikat lugedes on näha, et enamus rahvast pooldab iidseid traditsioone. Ohutunne kestab.
KustutaMeenub stseenike värskest filmist American Fiction, kus mustanahalise õppejõu tahvlile kirjutatud teose pealkirjas oleva n-sõna peale solvub valgenahaline tudeng, kes pole teose sisuga tuttav. https://www.youtube.com/watch?v=4UkZRJeg9Ls
VastaKustuta