Võibolla oleks isegi parem olnud, kui ta ei oleks kunagi teada
saanud, kustkohast tuli heli, mis teda viimased paar ööd kergemast unest
äratas. Sügavat und kerge kopsimine ei seganud, aga kerge tukastuse
katkestas too veidra rütmiga heli kindlasti ära.
Toks – toks—paus – paus—kriiks –paus – paus –klõps. Toks –
toks—paus – paus—kriiks –paus – paus –klõps. Toks – toks—paus – paus—kriiks
–paus – paus –klõps.
Tempo oli erinev, kuid rütm ikka sama.
Toks – toks—paus – paus—kriiks –paus – paus –klõps.
Ta ei kartnud ämblikuid, vähemalt nii arvas ta enne. See,
mida ta praegu tundis, ei olnud hirm. See oli hingamist halvav õudus. Ilma
luubitagi olid ämbliku jalaproteesid selgelt näha. Eestpoolt teine jalapaar
(toks—toks) olid painduvate liigestega kõrgtehnoloogilised kunstjalad, üks tagumine (kriips) näis olevat
natuke liiga pikk puujalg mis lohises iga sammuga mööda lauda, mida mööda ämblik parajasti
kõndis. Oli üsna kindel, et just see jalg tegi kriiksuvat heli. Laua
lakipinnale jäi iga sammuga maha tilluke kriimustus. Kui palju neid laual on! See
mõte tabas ootamatult. Terve laud täis kriimustusi, mis olid tekkinud ämbliku
proteesjala lohisemisest...
Klõps. Esijala viimane, säravast metallist lüli lõppes jäiga
küünisega.
Kui ma oleksin kärbes, lõikaks ta mu kõri ilma igasuguse
vaevata läbi. Külm judin, mille see mõte kaasa tõi, tõstis seljakarvad turri.
Toks – toks—paus – paus—kriiks –paus – paus –klõps.
Ämblik astus mööda lauda lähemale, näis olevat mõistlik
panna juba varem kätte võetud suur luup enda ja ämbliku vahele.
Paljugi mis näis, luup tegi oma tööd hästi ja ämblik kasvas
silma jaoks hiiresuuruseks. Proteesidega hiiresuurune ämblik.
Prillidega.
Prillidega hiiresuurune proteesjalgadega ämblik. Kaheksast
silmast viiel ees prilliklaas, kolmel plussklaas – silm paistis läbi klaasi
suurem kui ilma ja kahel tugev miinus – silm oli läbi klaasi kui nööpnõelapea.
Toks – toks—paus – paus—kriiks –paus – paus –klõps. Toks –
toks—paus – paus—kriiks –paus – paus –klõps. Toks – toks—paus – paus—kriiks
–paus – paus –klõps. Toks– toks—paus–paus--kriiks –paus–paus–klõps. Toks-toks-paus-paus-kriiks-paus-paus-klõps.
Tokstokspauspauskriikspauspausklõps.
Kõmm.
Luup läks kildudeks, ämbliku prillid samuti. Metallproteesi
tükid segunesid kehast välja voolanud lögaga, esijala küünis oli sügaval laua
lakipinnas.
Ämblik ei oleks pidanud jooksma hakkama.
Natuke kahju oli, aga mis teha. Kergendus oli siiski suurem
kui kahjutunne.
Õhtul, pea juba sügaval padjas ja uni meeli ükshaaval välja
lülitamas voolas rahu üle kõige.
Kuni läbi selle vaikuse lõikas tasane heli.
Kriuks – kraaps—paus –paus –paus—šhhh –paus – paus. Kriuks –
kraaps—paus –paus –paus—šhhh –paus – paus. Kriuks – kraaps—paus –paus
–paus—šhhh –paus – paus. Kriuks – kraaps—paus –paus –paus—šhhh –paus –
paus......
Sul ilmub loodus-õudukate miniatuuride kogu varsti? :)
VastaKustutaKui tellimustöid saab paluda, siis midagi lume ja külmaga oleks tore :)
Mul hakkas aju imelike ärritajate peale reageerima, kogust on asi väga kaugel. Ma ei luba midagi ja samas ei välista samuti midagi.
Kustuta(ma tegelikult olen Kaur)
KustutaJa vikerkaare-teemaline õudukas oleks ka tore!
😀😃
VastaKustuta