Võtsin Baturinit lugeda.
Vähem kui pool elu tagasi ma jumaldasin tema kirjutatut. Vastselt väljamõeldud sõnad mis tekstis mõjusid nagu ürgkeel, lainetav lause ja tunne, et silitad karu, aga karu karv on ühtäkki pehme ja lokkis nagu lapse juus.
Kõik on sama.
Aga ei meeldi enam. Mitte, et halb oleks või midagi, asi on minus. Pärast lugemist on järelmaitse nagu oleks kahe lusikaga searasvaga segatud suhkrut sisse lahminud.
Mis mul viga on....
Tuttav tunne. Ise pakun, et aastad ja elukogemused on muutnud küünilisemaks, puhast nooruslikku siirust on selle arvelt tublisti vähemaks jäänud.
VastaKustutaKünism ja sarkasm. Jajah.
KustutaMinust hakkab saama sapine mutt, kes pulmas arutab teise omasugusega, et ei see paar kaua kesta ja lapsi kohates teab kohe susata, et hukas mis hukas...
Just-just. Ma olen enda juures märganud, et filme ei saa enam normaalselt vaadata, kõik lapsused ja möödapanekud torkavad kohe teravalt silma. Ning kõik tegelased on nii hirmus naiivsed või lihtsalt targutajad või muidu ebausutavad.
KustutaJust hiljaaegu avastasin ennast arutamas, et pulmad on nii mõttetu värk, kulutada terve varandus ja tohutu hulk närve "elu ilusaimale päevale", et siis paar aastat hiljem täiesti ilma igasuguse glamuurita lahku minna.
Vanadus, mis muud...
Hullem on alles ees.
KustutaVaatad sama filmi kaks korda järjest ja oled peategelase peale vihane, sest mis mõttes ta eile filmis tehtud lollusest tänaseks midagi ei õppinud - jälle sama ämber!
Väga hea film on "Valge müra" - kõik nagu päris elus. https://www.imdb.com/title/tt6160448/?ref_=fn_al_tt_1
KustutaSellepärast pole ma enam ammu julgenud Baturinit kätte võtta. Kahtlustan, et tekiks ainult mingi möh-reaktsioon, nii et las parem jääda mälestus kunagisest võimsast elamusest.
VastaKustutaMa tõesti natuke kahetsen. Poleks heas usus lugenud, poleks ka pettumust. Oleksin hõljunud mineviku mulje pinnal.
KustutaNüüd on bassein tühi.
Avastasin, et Baturini luule mõjub endiselt lummavalt.
VastaKustutaHea.
Head eesti kirjanduse päeva, lugupeetud kaasautor!:)
VastaKustutaaitäh :)
KustutaMul tekkis küll nüüd huvi uuesti lugeda! Teatavasti kaks korda sama raamatut lugeda on raske. Selles mõttes, et ei ole enam sama raamat. Võibolla ainult kui väga lühikese vahega lugeda. "Kuristik rukkis" on mu jaoks selles valguses eriti reljeefne raamat. "Triumfikaares" ka enam peale 20 aastat armastuslugu ei olnud.
VastaKustutaMul sama häda. Kuskil 20-ndates oli ilgelt hea, nüüd 40-ndates tundub punnitatud, kenitlev.
VastaKustuta