Ilmast ilma käin.
Mitte ainult kala pärast, kaugel sellest.
Kalal käin sillal, kust viib tee edasi umbes poolteist kilomeetrit läbi loodusreservaadi ja saab otsa sildiga “Soo taastamine, keeluala, edasiminek keelatud”. Sõnastus pole ehk täpne, kuid tähendus – “inimeste maailma lõpp” – on selge.
Silla ümber metsas on vähemalt kuus vahetpidamata kukkuvat kagu, üks neist kõnehäirega, kokutab.
Kukkuu…kukkkuuu…..ku…kuk…kukkkkuuuuu
Ta ongi selline, mitmel korral olen kuulnud.
Ja siis on seal veel lind, kes teeb konna häält. Kas keegi teab, mis lind krooksub lennates? Pardist pisem, püü suurusega, natuke laperdava lennuga krooksuja?
Jäälind vilksatab nagu sinine unelm. Nüüd on ta siin ja järgmisel hetkel on ta läinud. Mällu jääb sini-sinine välk.
Kui kell on umbes kaheksa, siis paistab päike vette sellise nurga all, et läbi kollaka vee on näha suured kalad ringi luusimas. Laiad seljad, uimed kehast eemal nagu galeeride aerud.
Imeline.
Nädalavahetusel nägin lendõngega püüki.
Mitte küll seal, kus ma ise kalal käin.
Nagu tants, siugjad joonised vaikse vee kohal. Ainult partner ei tahtnud tulla, kuid – see ei ole oluline. Ei ole.
Ja siis on kusagil veel argipäev, nii minu oma kui maailma oma.
Sõda, olgu ta neetud.
Poliitikud.
Perekooli stiilis küsimus: mis sõna teil esimesena Seedri “priske pruudi” – jutu peale pähe tuli?
Mul tuli “slut”.
Ei olnud häbi.
Ah, ja see “aasta kohtuasi”, kui juba vääritus jutuks tuli. Minu käest küsitud küsimuste seas on veidrate top kümnes “Kas sa oled feminist?”, kusjuures küsija jaoks olnuks aktsepteeritav ainult ei-vastus.
Jah, olen.
Aga feminats ei ole.
Ja kui ma lugesin artiklit, kus oldi kurvad, et nüüd, kui näitleja ja näitleja vaheline kohtuasi sai sellise lahendi nagu ta sai on tegu hirmutava lõpuga.
Ah, ma ei hakka…
Minge parem Muuga sadamasse sireene kuulama. Enne siduge end kuhugi masti külge kinni, kui masti pole, siis kasutage posti – mäletate, nagu Odüsseus, küll tema juba teadis.
Urbaniseerumine mõjub meile kõigile rääbastavalt. See kurgki siin...
Isegi pilt on rääbakas.
Minu meelest rähn krooksub. Vähemal mul maja juures elab vist veidi napakas krooksuv rähn.
VastaKustutaMa otsisin selle peale lausa lingi kõikvõimalike rähnide häältega, krooksujat ei leidnud. Ju su maja juures elab selline rähn, kes valdab võõrkeeli.
KustutaKusjuures, ma kahtlesin pikalt, et kas tõesti teeb seda käredat krooksuvat häält rähn. Aga teeb, käib õunapuu otsas krooksudes kassi sõimamas Aga ta on jah, mul muus osas ka kuidagi, teiselt planeedilt :)
KustutaKas see krooksuja on mõni kirjurähn või mingit muud tõugu? Hallrähn?
KustutaTavaline suur kirjurähn. Mitu aastat on ühe ja sama koha peal elanud. Talvel sööb pekki, suvel, eriti hommikuti kell kuus, lammutab mu magamistoa akna kohal katuse äärt .. :)
Kustuta"eriti hommikul kell kuus"
KustutaVõeh.
Kas krooksuja võis olla metskurvits ehk nepp? Sel juhul palju õnne: kohtusite aasta linnuga.
VastaKustutaHakkasin googeldama "krooksuva häälega lind" ja leidsin tõesti metskurvitsa - igatahes!
KustutaNepp krooksub jah. Ja vahetevahel teeb ka "vsiuuu"-häält. Vanad ornitoloogid ikka vaidlevad, et kumma otsaga ta vilistab ja kummaga krooksub :D
KustutaRikkis kägusid on mujalgi. Meil ka on siin üks ja suvilamaa metsas on teine, natuke vähem rikkis kuk-kukulind.
Krooksumine oli tiivalöökidega natuke sünkroonis, küllap ta siis pasteediotsaga krooksubki :)
KustutaSeda kriuksu- ja korooksujuttu lugesin Rein Kuresoo fb-lehelt. Kommentaarides selline jutt: Kolmekümnendatel välja antud jahimeeste käsiraamatus oli mu meelest isegi katsed tehtud, et kui üht vöi teist otsa kinni hoida, kumb siis häält teeb... Ja mis häält kumbki ots teeb.
KustutaVälja tuli, et esimene ots kriiksub ja tagumine krooksub.
Aga kui on linnuhuvi, siis soovitan jälgida fb-s Rein Kuresoo lehte. Tal on seal teinekord väga ägedad pildi-tabamused, nende juurde ka suurepärased kommentaarid. Ta kooserdab vist suurema osa ajast kuskil looduses, tihti oma kodu lähedal ja pildistab pigem pisilinde kui põtru :D
Lendav Konn. Krooksub:)
VastaKustutaLendab ja krooksub korraga? Hm, rööprähkleja, nagu ma aru saan?
KustutaMuuga sadamas just käisin, sireene ei kuulnud. Tõsi, ma olin seal söeterminali pool, kus Kallavere noored musitamas käivad.
VastaKustutaKhm, mu pubekaea suved möödusid Kallavere kandis, aga see oli enne Muuga sadamat. Huvitav, kus siis musitamas käidi?
KustutaJu sealsamal alal, kus praegu sadam on?
KustutaTerminalist idas on veel kena kõrge kallas ka.
Veel edas on Saviranna, kuhu praegu enam võõrastel asja ei ole.
Terminalist idas elas piimatädi koos oma vene sõjavangist manulisega. "Alide, pima, Alide, pima!" hüüdis mees, kui keegi mannerguga piima järele tuli. Nende maja külje alla ehitati kõigepealt uus Vene piirivalve komandopunkt, sellest oli aru saada, et midagi hakkab toimuma. Sadamat hakati ehitama.
KustutaKõrge kalda lähedal oli palju tiirusid, need olid pesitsusajal kurjad kui kuradid.
Odüsseusest.
VastaKustutaOdüsseus peab pärast laeva kai ääres lahti lükkamist meeskonnale motivatsioonikõnet.
Odüsseus: "... ja sellega oleme alustanud oma eepilist odüsseiat..."
Hääl meeskonnast: "Vabandust, aga mis asi on odüsseia?"
Odüsseus: "Pikk ja raske merereis, mida kutsutakse ainsa ellujääja nime järgi."
Kõik: "Hmm."
(Ma olen halva mäluga paranoik, käisin googeldamas, kas ehk äkki ikka keegi veel pääses - tühjagi...)
KustutaOi, mu kokutav kägu on siis sinu juurde kolinud! Meil elas ta ikka aastaid, aga viimasel paari-kolmel kevadel pole teda enam kuulnud, nüüd on ainult tavakäod.
VastaKustutaKolis metsa, kus on kägusid iga puu jaoks, naljatilk. Nüüd mõtlen, et kas tal on konkurentsieelis, kuna eristub või narritakse teda teiste kägude poolt, sest pole massi sulanduv...
KustutaSa nägid jäälindu?! Õnnelik inimene!
VastaKustutaMul elab kodu kõrval kanjonis kokutav kassikakk. (nii palju k-sid!) Ühesõnaga, normaalne kassikaku hüüd on „kukku-kuu-kuu-kuuuu“. Jah, just selline, ei ole mingi „uhuu“ nagu kakkudele üldomaseks peetakse. Aga see kokutaja-kakk ei saa esimesest silbist kunagi kaugemale: „kuk-kuk-kuk-kuk....“
Ning jaa, lendõngega kalapüüki on imeilus vaadata.
Mul pole jäälindu eelmistel aastatel pildile õnnestunud saada, ta on tõesti nagu viirastus. Samas, kui aus olla, pole mul seal väga tihti midagi, millega normaalset pilti teha, kaasaski. Aeg ainult endale.
KustutaLugesin abikaasale krooksuja kirjelduse ette ja ta ütles kõhklemata, et ta teab seda lindu küll - metskurvits.
VastaKustutaMe aga lõbutsesime nädalavahetusel äpiga "siuts" . Lapsed piiksusid, kraaksusid ja krooksusid ja lasid äpil arvata, mis lind on. Igasuguseid huvitavaid pakkumisi sai. Aga kui mina ütlesin sulaselges metsvindi keeles, et siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk, siis laiutas äpp käsi ja väitis, et ei kuule ühtki lindu. Kasutu vidin.
Maailmaparandaja
Linnutundmise äpp on vähemalt ohutu. Mõtle kui põnevaid elamusi seenemääramisäpp soustiseente määramisel pakkuda võiks
Kustutasoustimääramisäpp...
KustutaSisestad äppi "soust sõbrale", saad ühe retsepti, "soust putjale" - hoopis midagi muud :D
Kustutajust, seda silmas pidasingi :)
KustutaNepp jah: https://www.looduskalender.ee/n/node/5514
VastaKustutaHuvitav, kas soustimääramusäpp suudaks ka leida vastuse küsimusele "no mis sousti ma nüüd kokku olen keeranud?" Ja kas äpp pakub ka lahendusi. Kui jah, siis laeks selle kohe alla ja igapäevatöö oleks hulga lihtsam.
VastaKustutaMaailmaparandaja
Mina sousti kokku ei keera, ma keedan supi kokku. Kulinaarsed nüansid oma elu keeruliseks elamisel.
KustutaSoust on lihtsalt segane ...värk. :)
Kustuta