Eila veeeeeeel:
Päriselt ka eile, ma pidin metsas oma triikrauaga sõitmas käies ühes kohas lumme kinni jääma. Talv otsa ei jäänud autoga kusagil hange ja nüüd siis peaaegu.
Täna jälle sedasi:
Lumi on ju ära suland,
talvekülm on mööda läind,
lapsedkanad, kes
kui vangis eland,
pole ammu murul käind.
Kevadhooaeg on ametlikult avatud, ahistavad sisetingimused minevik. Munele!
Aga me jäime eila mudasse kinni. Mees otsustas millegipärast tulla järelkäruga (millel ~700l vett vaatides) metsaäärest-põlluveerest. Metsa põhjapoolne külg, lumine, ligane. Imestasin korra, kui ta kaubiku nina sinnapoole keeras, aga siis mõtlesin, et las ta olla - rool on ju tema käes. Suur mees juba, küll ta teab, mis teeb. Noh, teadiski. Mülkas muutis küll oma teadmist iga natukese aja tagant, olime lõpuks sunnitud käru kaubiku tagant lahti haakima, tühja autoga saime ikka kuidagi välja. Ja siis kohe tema poja poole, sealt saime džiibi, mis oli päris tõhus paat - ujusime sellega koos veekoormaga lõpuks porilombi kaldale. Poolteist tundi läinud nigu niuhti. Eks taevaisa vaatas, et ei tohi kallil vaiksel laupäeval enam lasta inimestel rohkem mõtetsatult tööd rügada, saatis meid töötegemisest päästmiseks porilompi ujuma.
VastaKustutaKui kinni oleks jäänud džiip, oleks sügiseni mureta. Ütleb ju rahvatarkuski, et džiibi ja auto põhierinevus on selline, et kui auto jääb mutta kinni (ok, teil sai ainult käru hüljatud), siis saab see džiibiga välja veetud, aga kui džiip jääb mutta kinni, siis, noh, sinna ta jääb.
KustutaSel puhul oleks mindud traktorit tooma. Lähim metsaveotraktor elutseb mudaaugust paar kilti kaugemal.
KustutaMetsnikuna on ta pidanud elu jooksul nähtavasti sadu tunde džiipe ja muid pudinaid mülgaastest välja kaevama, kõiksugused abivahendid, võimalused ja ümbruskonna traktorimehed on teada, numbrid telefonis. Ükskõik mis viisil, aga koju oleks see veekoorem meil igal juhul jõudnud.
KustutaTema tarkuse järgi on džiibiga sõitmine palju kindlam viis mülkasse kinni jääda, kui mõne muu masinaga - džiibimees läheb ülbeks ja ronib sinna, kuhu tavaauto omanik iial ei läheks. Džiip! Nelivedu! See läheb igast pasast välja, mõtleb džiibimees ja ongi õnnetus valmis. Rääkis, et viimast metsniku džiipi sai välja kaevatud kordades rohkem, kui ükskõik millist teist autot. Aga metsa lõplikult mädanema pole ka ükski masin maha jäänud.
Ma seda just silmas pidasingi, et need džiibimehed, noh.
KustutaSu meest silmas ei pidanudki..
Aga meil jäi ükskord lund lükkav traktor tee peal lumme kinni. Kapitaalselt, kaelani. :D
See on juba tase! Traktor lumme kinni saada!
KustutaJubalinnukesed ammu jauravad,
VastaKustutakenad kasekesed mahla valavad.
Mitte "jubalinnukesed", vaid "jubelinnukesed". Ööunega on kohe varsti kurb puuks.
KustutaMu tütar kasutab mõnikord magamiseks kõrvatroppe. Kõigile selline abivahend ei pruugi paraku sobida.
KustutaMeie ööuni on läinud palju paremaks sellest ajast (umbes nädal tagasi), kui ma hakkasin õhtul kardinat akna ette tõmbama. Valgusreostus (loe: varane päiksetõus) rikub und sama palju,kui hõredast aknast sisse kostvad jubelinnukesed.
Mulle meeldib, kui kuu aknast näkku paistab või päike hiilib tõusta, praegu ärkan niikuinii päikesetõusu ajal, et tööle minna, ma tegelikult ei kurda ka lindude röögi peale. Las lõugavad kui kopse on, kaua seda elurõõmust pulbitsevat aega aastas ikka on.
KustutaVahepeal lasen natuke vingu ja südamepõhjas mõnulen edasi.
Sa seda ukraina muuseumi kuke värki viitad?
VastaKustutahttps://www.facebook.com/kyivnotkievchannel/posts/516865379918759
Ei, juhuslik kokkusattumus, tollest kukest ma ei teadnud midagi.
KustutaPuhta argine muutus: kolisin kanad kasvuhoonest talvitamast õuekuuti-aedikusse. Viite vormistas elu ise
Üleüldse - kukk on mul alles neljandat päeva, siiani olid ainult kanamoorid ja tibukesed.
KustutaKuidas ma siis ei pane sellise dändi pilti üles?
Veel eelmisel aastal ütlesin ma, et "ei mingit kukke minu majapidamisse!", sest "jubelinnukste röök + kuke kiremine", saate ju aru?
Praegu ütlen, et "ei kunagi enam lehmapidamist!"
Kukepidaja:-D
VastaKustuta