#Novembrikuu loomeväljakutse, kontsentraat

Mardikate uni minu hommikut ei piina

Esimene koiduvalgus – see ei sega neid 

Vala mulle kohvi, vala teed või piima 

Pimedusest üle päevaks läheb hommik meil 

 Heegeldatud kardin varjab vana sõbra sõnu 

Ütlesin, et enne päeva lippe me ei heiska 

Minevikku igatsedes tunnen patust rõõmu

Julma mängu mängime, et lapse kombel võita 

Võita, siiralt nägemata teise ehtsat valu 

Pole mulle antud kätte teadmameeste kivi 

Ei, ei huvita mind see, kuis sa mu sõnu talud 

Armas jumal, näol ei ole sul ju vaevahigi? 

Töö, mis teeme on kui rõõm, ei muret 

Miks siis sinu silmis näib see sunnitööna? 

See on kõigest kaste ju mis põsel tirib niret? 

Tsirkusest tõin kasutatud lõvipiitsa lööma 

 Lööma ennast, et ma saaksin aju lõpuks endal’

Välja kolbast tühja kisa tegevad sireenid 

Ausalt, ma ei jaksa enam kõike kaasas kanda 

Mardikatest liblikaks mu moone mind ei teegi

See ei ole "luule, mis tuleb tuulest", see on kontsentreeritud tunnistus omaenda saamatusest.  Puudesalu asemel notivirn. 

Tegu pidanuks olema "üks lulla päevas" - ettevõtmisega, aga välja tuli nagu alati.

Noh, et ei tulnudki. 

Teemad ise olid:

1. mardikad magavad

2. luuletus sinu hommikust

3. kõige esimene

4. vala mulle ka

5. algab t-tähega

6. läheb üle

7. pimedus

8. igavik

9. sõbrale

10. heegeldatud lubadused

11. ma ju ütlesin

12. enne päeva

13. punased/ rohelised lipud

14. (valikuline) nostalgia

15. süüdlaslik eufooria

16. natuke julm

17. mängime, et...

18. lapsik või lapselik

19. tarkade kivi

20. mitte, et mind huvitaks

21. armas jumal

22. töö ja vile koos

23. vaataja silmades

24. kastemärg

25. kasutatud

26. rändtsirkus

27. oh, oleks mul aju

28. sireenid

29. aus

30. metamorfoos