Eile teatris jäin kavast puhta ilma, otsas oli. Ostsin raamatu. Raamat oli paks ja raske, neiu ei jaksanud kohapeal raamatut uurida ja sestap ei osanud ma, vana paadunud näopime (ikka parem nimetus kui kultuuritu mats) kõigile näitlejatele päriselu nimesid külge panna.
Ühte noormeest jäin jälgima. Tekkis tunne, et olen teda aegu tagasi kusagil varem näinud, ikka nii kaua aega tagasi, et teoreetiliselt ei oleks ta tohtinud tol varasemal kohtumisel veel olemas olnud olla. Valgrena, näiteks.
Need omamoodi graatsilised liigutused ja mingi prints Ruperti tilgale omane kalk haprus. Ainult hääl ei olnud päris see. Sulev Luik ja kindlasti mitte Sulev Luik.
Kodus vaatasin raamatut. Näitlejad nimepidi üles loetud ja puha. Mu vaist ei valetanud. Markus Luik.
Nüüd tahaks teda veel mõnes näidendis näha. See võib olla suur pettumus või ka kena üllatus. Eelistaksin kahtlemata viimast.
Juust, muide, oli ehtne. Maha plastmassist rekvisiidid!
Huvitav oleks etenduse muljeid kuulata, kui nüüd seda palvet paljuks ei peeta...
VastaKustutaNatuke irooniline küsimus, mh?
KustutaEtenduse muljed? Ma jään emotsiooni kinni, seekordne oli järjekordne ehmatus, et Kivirähk oleks Eestimaa inimese justkui ise teinud, et meie karjakäitumise mustemaid mustreid nii hästi seletada oskab ja imestus peale etenduse lõppu, kus tahtmatult pealt kuuldud jutuajamine näitas, et on inimesi, kes hetkel, kui mul mõne käitumiskiiksu ära tundmisel piinlik oli, hoopis siirast uhkust tundsid.
Näidend, mille puhul lähed, vaatad peeglisse ja nähtu pole just meeliülendav.
Hästi mängitud väga sarkastiline ja üldse mitte ülev väljalõige ajalooraamatust.
Oskamatus teistele oma kogetust apetiitselt muljetada jättis mu "lugemise väljakutse" üritusegi lahjaks katseks. Mine teatrisse, vaata ise, mulle meeldis - rohkem siit tuubist ei tule :D
Ega ma lootnud vastus saada, aga tänud !!!
KustutaMe olime samal etendusel.
Ennustati , et ma tulen poole pealt ära, kuna nii õudne tükk pidi olema.., sestap uurisingi muljeid.
Veelkord tänud !
Vaatasin lõpuni .
Pisike maailm, tõepoolest.
KustutaAga kuidas endale meeldis?
Ja mulle näib äkki, et vastu hommikut nägin ma irooniat seal, kus seda ei olnud. Vabandust!
KustutaMarkus Luik oli esimesel kursusel avalikus halduses minu kursavend, mul on hea meel, et ta juba varakult otsustas, et see rada ei ole tema jaoks ning sobivama valiku tegi :) Oi ma nii tahtsin seda etendust näha, aga alguses olid kõik välja müüdud ja pärast, kui sina pakkusid, siis ei sobinud mulle enam kuupäevad...Äkki teevad veel.
VastaKustutaTäna urisin tolle näitleja kohta veidi enam. Ma pole väga telekavaataja ja filmid, milles ta mänginud, on mul nägemata. Kindlasti otsin mõne näidendi kus ta kaasa teeb ja vaatan veel kord, kas see meeldimine oli juhuslik või tõesti...
KustutaAga ma pole asjatundja ja seega kui ei peaks meedima (ei usu), siis mu on mu arvamus tühine.
Näidendit mine kindlasti vaatama, kuigi kohe algus oli nii õõvastav, et see tunne kestis praktiliselt lõpuni välja. Õudne mitte kvaliteedi, vaid sisu pärast.
See on too talupoegade ja prillide tükk?
VastaKustutajah, seesama.
Kustutahttps://www.vanemuine.ee/artiklid/sulev-luige-poeg-markus-kord-soovitas-isa-mul/
VastaKustutaJaa, tänase googeldamise käigus leidsin ka selle artikli.
KustutaMuuhulgas - ka teised näitlejad olid hingega asja kallal, väga head. Ühe tütarlapse lõikav hääl oli selline, mis mulle üldse ei meeldinud, aga jumal hoidku, see on mu subjektiivne mulin. Mulle üldse inimesed väga ei meeldi ja nüüd terve näidendi peale üksainus hääl - pfff!
See kõik tundub ikkagi nii jube. :(
VastaKustutaMis on jube ja miks?
Kustuta/Täiesti nõutu/
Etendus ja selle kirjeldus (mitte siin, vaid üldse).
KustutaIsikliku kogemuse põhjal - vähemalt algus oli ka minu jaoks veidi jube.
KustutaNii, et ma ei saa aru, kuidas seda komöödiana tutvustada saab üldse, aga seda ei saanud ma ka "Ussisõnade" puhul aru ("Loe, jube naljakas raamat!" - no ei olnud naljakas, väga hea oli, aga mitte naljakas)
Kui juba ussisõnade raamat meelde tuli, siis see näidend on nagu selle raamatu toonis, lihtsalt ajaloos pikemalt siiapoole sirutuv.
Lugu sellest, kuidas inimsed ei taha olla nemad ise, vaid midagi enamat, samal ajal südamest vihates neid, kellest eeskuju võtta tahavad. Jube jah. Aga väga hea samal ajal.
Aga kas sa ise oled vaatamas käinud..?
Ei ole. Ilmselt ei julge ka.
KustutaMa ei ole tuhat aastat teatris käinud. Kui ma sinna peaks minema - mida ma üldse seal näha tahan? Just täna lükkasin ühe kutse kõrvale... sest ei mõelnud välja, kas ma naudiks seda või ei. Eile jätsin kontserdil käimata "et äkki ei meeldi".
Uhh, kardan, kõike. :((((
Kaur ja kardab kõike...? See on üllatus. Mulle on siiani (blogimaailma põhjal) jäänud mulje, et Kaur ei karda eriti midagi, liiatigi kultuurisündmusi.
KustutaAh. Internet. Mu arm.
KustutaTegelikult olen ma koer.
Ja mina olen kakaduu.
KustutaInternet on nagu religioon. Selles on nii palju... Ja nii vähe.
Vaatasin etendust kui kõik oli välja müüdud st. juunis. Käisime kahe suure bussiga. Minu bussis valdavalt vanemad inimesed, teises nii ja naa. Kui korraldaja küsis pärast, et kuidas meeldis, siis valitses "minu bussis" viisakas vaikus. Teises oli pea sama olnud. Isiklikult, aeglane, nagu olen, oleksin topeltvaatamise teinud. Kellegagi polnud arutada, sellepärast vaatasin enda sisse. Pagana poisike (Kivirähk) tuleb vana inimest (mind) õpetama.
VastaKustutaMida kaugemale etendus jääb, seda enam see mulle meeldib. Emb-kumb: kas vilets mälu või oli hea, mõtlemapanev näidend.
KustutaAga kindlasti kõigile ei istunud, väga terav asi oli.