Lendav Konn alustas.
Niipalju küll ütlen omalt poolt, et ei taha sellega kedagi õrritada, nagu algatajast provokaator(köhh-köhh!), kuid miks mitte teha üks puupliidimeem?
Mu pliit pole väga vana, seitse aastat tagasi sai ehitatud. Enne seda oli samas kohas ligi kolmkümmend aastat minu kasutada enne teise ilmasõja lõppu püsti pandud kolle, millel oli lõpuks ukse kõrval peenemate pilbaste sisse toppimiseks paras mulk, praeahju plekist paistsid leegid läbi ja ribidega pliidiraua asemel olid rõngad. Kui praegu lastega nostalgitsemiseks läheb, siis tunnistavad nad, et arvasid nagu oleks söögitegemine lahise tule peal, rõngad poti või panni alt kõrvale tõmmatud, täiesti loomulik ja kõigil käivadki asjad nii. nõgised pajad said teinekord liivaga puhta(ma)ks nühitud, aga natukese aja pärast oli niikuinii kõik samasugune.
Külapottsepa tehtud pliidil oli suur soemüür, millega köeti kahte tuba ja pisem soemüürijupp, mis pidas köögi sooja. Või, noh, soojema. Maja oli hõre kui laastukorv niikuinii, põhiline küttekeha oli siiski leivaahi - pidas kauem sooja keres.
Nüüd siis on uus pliit. Uuem pliit. Soemüüriga nägi noor pottseppmeister hullu vaeva, kuid nii hea kui vana see siiski ei saanud, tõmme pole päris see. Töötab siiski, seega saame kenasti hakkama, kuigi enne korralikku kütmist on vaja pliiti natuke narrida. Pliidirõngaid enam pole, pannipõhjad pole paraku ikka veel säravpuhtad, sest mul õnnestub enamasti söögitegemise ajal pliidirauale tuleohvreid pillata. küllap oskaks ma seda isegi induktsioonpliidiga teha, harjumused on visad kaduma (väldin sõna "lohakus", nii kole sõna, on ju?)
Ja milliseid pannkooke sellel teha saab! Mitmemilliseid! Toidukoomade tekitamisega tuleb pliit juba ilusasti toime.
Mida ei ole - lapsi pole selle pliidi ääres üles kasvanud. Veel. Arvan.
Mingu või kolmkümmend aastat.
Kuna mu pliit (30) on suht pirtsakas, juba lapsest saati, siis pean enne ta vanni saatma ja viimase tahma (pliidi)suu ümber maha pesema (see, mis vana, nagunii enam ei tule). Ja siis vaatama, kas sobib modelliks. Ma ei ole pliidi usku, ma olen mugavuse usku, nii et klõps! ja varsti (elektri)pliidiplaat soe. Suvel palava ilmaga seda enam. Gaasipliit oli veel kiirem, aga gaas mulle ei meeldi. Seostub liiga sõnaga gaasikamber.
VastaKustutaAga kui meem, siis ma võtan ennast kokku. Tundub, et Pioneer-pliiti teistel enam kodus ei ole ;)
Piltmõistatuse tegin ära, kuigi ma küll tegelikult aru ei saanud, millistel piltidell see tuletõrjehüant (?) oli :( Tunde järgi siis...
hüdrant siis muidugi vist
VastaKustutaPiltmõistaust nõudis?
VastaKustutaOot, ma vaatan, kas on seadetes mingi lisalinnuke maandunud, ma ei taha oma kommentaariumi sätetesse lisavidinaid.
Ega's minugi pliit modelli mõõtu välja anna, on teine selline tuhajuhani vurfi ehitis, aga lõin käega 😁
Kontrollisin, teoreetiliselt ei tohiks kommenteerimine näpujälge, isikuttõendavat dokumenti ja silmaiirise skanneeringut nõuda, nii, et tegu oli bloggeri omavoliga.
VastaKustuta#politseiriik, #põhja-koerad
Kus on tahmased potid? Nõuame näha, et pliit pole mitte ilu pärast!:) No tegelikult olen ma niivõrd laisk küll, et kui kiiresti süüa vaja, siis panen induktsiooniplaadile, aga liha-kapsast hautada...mmmm...pole puupliidist miskit paremat!
VastaKustutaPotid olid nõudepesumasinas, ausalt! Ja üleüldse - praegused potid pole mul üldse tahmased, lihtsalt põhjad on neil põlenud rasvast ja kõrbenud supist kollakad!
VastaKustutaAvastasin oma jutust eelmise pliidi vanuse dateerimises vea, kui pliit oleks klassikaline vanadaam punastsks ta komplimendi tõttu rõõmust, tegin selle eidekese pea pool sajandit nooremaks.
Millegipärast arvan, et vana pliit oli rühmav härg, seega sootu. Uus on...uus on kabun. Samuti sootu. Ilus, kireb, aga väga kakuhimuline pole.
Nõudis-nõudis, algul nõudis autode kokku lugemist, aga ma ei saanud hakkama. Hüdrantidega läks paremini. Kusjuures, kui parandusettepaneku tegin, ei nõudnud enam midagi...
VastaKustuta