Lind

Kõik algab tasapisi. 

Alguses on linnupoeg suure puu juurte vahel, tõenäoliselt on puu kuusk, mis kasvab metsas, kus pole kellegi jalajälgi. Isegi orav ei tea selle puu asukohta, inimestest rääkimata. 

 Oma peidupaigas tibu puhkab, kasvab iga tunniga tugevamaks, varsti on terve metsaalune tema hääletut olemist täis. Äkki sirutab lind laiali oma tiivad.

 Tiivad on alguses tillukesed, kuid tumedad, väga tumedad, tumedus on nagu nuga, mis lõikab peenikesi okaste vahelt piiluvaid päikesekiiri ükshaaval katki. Pinnn.. ja kiir katkeb, kerides end kummipaelana taevasse tagasi. Säuh, ja kaob järgmine nõelpeenike triip. 

Kust kaob valgus, sina kasvatab end pimeduse suruv tiib. 

 Aina suurem ja suurem on tiiva võim, taevasse tõusnud peenest joonest on saanud öölinnu sünge siluett. Aeglaselt kuid kindlalt sirutab must tiivuline end üles, kattes üha laiema osa nähtavast maailmast. 

Kuni saabub pimedus. 

Pimeduses on kõike. 

 Hirmu.

Muret. 

Kurbust. 

Tühjust. 

Seal on tõepoolest kõike. 

Soojust. 

Lähedust. 

Unistusi. 

Puhkust. 

Tiib katab maa ja liigub edasi, edasi, edasi. 

Liigub nii kaugele, et laotuse serv saab otsa. 

 Laotus saab otsa ja tiib kahaneb sama kiiresti kui kasvas. 

Tilluke tiivuline öölind maandub lõpuks uibupuu latva, kohendab end ja lendab kuu poole, tal on kuu teisel küljel pesa, millesse munetud munast koorunud linnupojast veel sama päeva õhtuks saab uus öö.

Mingi juustune sügisneedus.

Kõik töötab nagu tolmuimeja. 

Vahepeal läks see postitus mustandiks tagasi. 

Kotermann.

Nüüd kirjutan siia seepeale lisaks ühe juhusliku mõtte, sest oma blogi, teen mis tahan.

Kudruse Mart ja tema valitsuses töötav peaminister Ratas...üle pika aja ületas pahameel mu "ma ei kommenteeri Facebookis"- läve.

Kui Helme valitsuse peaminister noomib oma Facebooki kontol pehmelt  ja ettevaatlikult üleannetuks muutunud ülemust osa Eesti vabariigi kodanike suhtes põlguse ülesnäitamise pärast, aga FB-s, muide, pole noomitaval kontotki, siis kui see pole silmakirjalikkuse tipp, siis mis see on? Lauslollus? Manööver "tegin midagi, et kõik näeksid, aga Mart ei pahandaks?"

Mingu ta põrgu.

Praeguse valitsuse alustala, selgroog, midagi, millest kõrvalekaldumist ei tohiks olla - koalitsioonileping:

"Arendame demokraatlikku õigusriiki, kus on tagatud meie ühiskonnas olulised väärtused, inimõigused, sõnavabadus ja isikuvabadused; kus austatakse kõiki Eestimaal elavaid inimesi,  nende vaateid ja arvamusi ning kus igaühel on võimalus ennast teostada."

Jaa, ikka on tagatud. Välja arvatud nendel ja teistel ja kolmandatel. Kanadasse juba korra saadeti, nüüd nähakse osa inimesi meelsamini mujal(e) jooksmas. 

Mul, kes ma pole ei need, teised ega kolmandad, on kõhe. Ma võin vabalt osutuda kuhugi järgmisse, neljandasse gruppi kuuluvaks, keda mu riigi siseminister peab mittetäisväärtuslikuks kodanikuks.  

Ma ei tee uut postitust sel teemal, vihastan end siinsamas tühjaks.