Lennukas seeme ja ämblikuniidid on nii hea pilt, et paneks seinale pikemaajaliseks imetlemiseks. Need erinevad faktuurid, kus üks täiendab teist. Ja siis veel seda puuris oleku tunnet tuleb, mis minu puhul hetkel seoses saastatud taevaga isegi väga päevakohane teema on. Kisub kohe väga filosoofiliseks kuid jätan siinkohal teema pooleli :)
Aju krihveldas esiti, et sünteetiline õud kirsamustril ja ämblikud on laisaks jäänud, viskavad niidid võrkaiale... Ma eeldan, et teise pildi taustal on jaanalind ohakaseemne taga peitu pugenud.
Kui mind ähvardaks taguotsast sulgede väljarebimine selleks, et nendega auto armatuurlauda ehtida, peidaks ma samuti ennast kasvõi ohakaseemne taha nagu see jaanalind, usu! 😁
Lennukas seeme ja ämblikuniidid on nii hea pilt, et paneks seinale pikemaajaliseks imetlemiseks. Need erinevad faktuurid, kus üks täiendab teist. Ja siis veel seda puuris oleku tunnet tuleb, mis minu puhul hetkel seoses saastatud taevaga isegi väga päevakohane teema on. Kisub kohe väga filosoofiliseks kuid jätan siinkohal teema pooleli :)
VastaKustutaVaatasin esimest pilti ja selline käsitöölaadne tunne tuli peale. Narmasvaip? Siis lugesin ja vaatasin suurelt... eheheee, pehme suleline hoopis!
VastaKustutaAju krihveldas esiti, et sünteetiline õud kirsamustril ja ämblikud on laisaks jäänud, viskavad niidid võrkaiale...
VastaKustutaMa eeldan, et teise pildi taustal on jaanalind ohakaseemne taga peitu pugenud.
Kui mind ähvardaks taguotsast sulgede väljarebimine selleks, et nendega auto armatuurlauda ehtida, peidaks ma samuti ennast kasvõi ohakaseemne taha nagu see jaanalind, usu! 😁
VastaKustutaJaanalinnusulg... väga-väga imelik tunne tuli... olnud ajad, mis aegade hämarusest meenusid. Või siis teisest elust.
VastaKustuta