Kui Kreeka maasikakasvatajal on sulane Bangladeshist, Hispaania omal põllutööline Marokost ja Poola talupoeg palkab Ukrainast hooajatöölise nagu soomlanegi ning Eesti maaharijale raiutakse, et "see pidu on nüüd läbi, maksa palka, mille eest kohalik tormab ajakriitilist hooajatööd tegema", siis kas see pole mitte omamaise tootja viskamine kõlvatu konkurentsi piraajasid täis akvaariumisse?
Kas oleks palju loota, et keegi võtaks valitsusse tööle inimese, kes oskaks majanduses näha kausaalsust? Kasvõi Ukrainast?
/Marsib oma isiklikku 5x10 maasikapeenart rookima/
Selle valitsuse puhul on tõesti palju loota, et neid PÕLLUmajandus tõepoolest üldse huvitakski. On jäänud mulje, et neid huvitab valitsemine valitsemise pärast, ei muu.
VastaKustutaKäisin ka oma mõndakümmet maasikataime üle vaatamas. Esimene saak oli 8 päeva tagasi :). Viimased maasikad võtab lõpuks sügisene külm, kuskil oktoobris.
Mul juhtus maasikatega talvel midagi, igatahes kevad on neile väga raske olnud ja sel suvel jääb nende põhiotstarbeks ilmselt dekoratiivtaime rolli etendada.
VastaKustutaKuna maasikamoos on meie moosinägudel eluliselt oluliste esmatarbemooside seas, tuleb sel aastal marjad paraku osta.
Miks osta?
VastaKustutaLähed kohaliku maasikakasvataja manu ja lepid kokku korjamise tasu - üks/kaks kilo talle ja üks kilo endale. Suguselts ka appi ja saad endale maasikamoosi nagu niuhti.
Minu jaoks on see lahendus, maasikakasvataja jaoks suures plaanis mitte.
VastaKustutaSa kirjeldad kogu põllumajanduspoliitika üldist häda. Kui Hispaania doteerib enda põllumeest (sest ka neil on regionaalpoliitika), siis peab Saksamaa sama tegema, sest turg on ühine. Kui USA doteerib enda oma, siis peab kogu Euroopa sama tegema. EU põllumajanduspoliitika ongi üks suur kaklus selle üle, mis riigid millele kui palju dotatsiooni maksta tohivad ja kui palju sellest tuleb ühisest potist, kui palju riikide enda eelarvest.
VastaKustutaAga miks EKRE omale / oma valijale jalga tahab lasta, sellest ma tõesti aru ei saa. Vaevalt et nad isegi.
Ongi üldine häda, aga kui Eesti siseminister leiab, et ta ei saa hakkama oma haldusalas korra majja löömusega ning ajutiste töölubade kehtivuse kontrolliga ja illegaalse tööjõu väljasõelumisega, seega lihtsam on odavat tööjõudu üldse mitte riiki lasta siis on ta laisk ning kui sellele lisaks käib veel oma riigi põllumehe nimetamine orjapidajaks on ta veel loll ka. Maaeluminister...no tema on lihtsalt kaasakaagutaja, ikka vastavalt partei liinile. Poliitiline ametikoht, juu nõu.
VastaKustutaTulla oma keeldudega lagedale hooaja alguses on eriti õel temp. Nojah, "aga mujal maaimas valatakse piima juba maha", seega milleks meile üldse põllumajandus...
See kirjeldus on lihtsustatud, minu blogi, mul on see õigus.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaJonniva lapse tähelepanu juhtimine kõrvalistele asjadele on ebapedagoogiline, Kaur! 😁
VastaKustutaKuigi jah, nastiku nägemine on ASI!
Mu meelest on kaabude praegu kõlama hakanud jutt, et tegu on rahvatervise eest hoolitsemisega bs, algul väljaöeldu oli küllalt selgelt parteipoliitiliselt laetud tekst, praegu toimub palderjani jagamine massidele.
Maasikantidega tehtav on algus, köögiviljakasvatajad on järgmised. Üleskutsed "läheme maale appi!" on plakatid, pole vaja kampaanialikku abi vaid tööjõudu. Lasku saagil maha mädaneda? Palgaku töötud linnainimesed? Esimesel juhul roiskub saak põllul, teisel juhul laos, sest kohaliku tööjõu hind lööb ostjat ja odav ukrainlaste korjatud poola maasikas on juba turul.
Võibolla ongi parem, kui mädaneks põllul. Järgneb muidugi rida pankrotte, aga ekre tõeline nägu oleks siis ehk ka paljudele praegustele toetajatele selgelt näha.
Maaelu toetajad ja edendajad, minu eesel...
Ei, Kaur, EKRE ei lase oma valijale jalga. Sest enamus EKRE valijad on rohkem pagulasvastased, kes ei soovi, et pagulased/võõrtöölised nende töö ära võtavad.
VastaKustutaMulle hakkab EKRE meeldima, ausõna.
Siseminister ei puutu üldse asjasse - tema annab signaali värbamiskontoritele, et varsti on nende tuluallikas kokku kuivamas.
Mitte eesti põllumeest ei nimetata orjapidajaks, vaid välismaise osalusega suurtootmist, sest olgem ausad, eesti põllumees ei suuda palgata veel oma "neegrit", vaid peab ise oma jõududega läbi ajama.
Põllumajanduslik suurtootmine on efektiivne - seda taotakse nagu mantrat. Kui on efektiivne, siis miks taodeldakse igasugu pindala/lojuse jne. toetust. Lisaks annab veel võõrtöölise pealt kokku hoida arvestatav summa.
Jah, ma saan aru, et äriplaan.
Arvestades veel seda, et parimad maatükid on nõndanimetatud suurtootmise käes, millel pole enam eesti päritolu, sest endine "juhtiv kontingent" müüs oma osalused kinnisvarafirmadele, mis omakorda müüs välismaistele fondidele, saades komnekordse kasumi. Ja kui nüüd tagasi osta, siis küsivad need investeerimisgurud sajakordset hinda. Seni katab väljaveetav kasum kulud ilusti ära.
See, et meil ei ole enam töötegijaid, on puhas nonsenss - kõigepealt harjutati inimesed kellast kellani tööl käima, siis võeti postsotsialistlik linlastele sobiv seadusandlus vastu, mis andis kõigile suuremad garantiid. Paraku jäeti selles arvestamata maaelu eripärad.
Pealegi elab linnades/alevites/alevikes rohkem inimesi kui külades või maakohtades.
Raisakull, mul on kahju, et sa ei vaata hetkel suurt pilti ja suur pilt pole mitte ainult Eesti aianduse vahtimine, vaid pane Eesti aiandus Euroopa aianduse kõrvale. Põllumajanduse pindalatoetused on terves Euroopas olemas nagu ka välismaine hooajaline tööjõud. Kui me võtame need Eesti põllumehelt ära, katab meie turu seesama Euroopa kaup - kasvatatud toetuste ja odava ajutise tööjõu dumpinguga. Kaabud võiksid siis juba otse öelda, et persse see põllumajandus, ostke Hispaania maasikaid ja Poola õunu, need on poes olemas.
VastaKustutaKurat, ärge ajage ühte patta pagulasi, üliõpilasi ja ajutiste töölubadega töölisi! Kuidas need võõrtöölised töö ära võtavad? Me oma tehasesse otsisime nagu haiged jänesed treialeid, no pole. Soomes treivad, tead. Võtsime renditöölisi Ukrainast, töötavad oma tööloa pikkuse aja ära ja lähevad minema. Põllupidaja töö on hooajaline, milline eestlane tuleb kolmeks kuuks tööle? Tuleb ainult siis, kui saab Soome palga, et ülejäänud aasta sellest elada kannataks või kui oleks kindel, et kolme kuu pärast saab teise normaalse palgaga töö.
Ok, aianduse palgad soomlaste endi palkadega võrdseks!(ka nemad saavad toetusi ja kasutvad ukrainlasi!)
Jube kallist komposti hakkavad tootma siis, sest nii kallist toodangut ei osta keegi, kui odav Poola kraam poes ees on.
Ma oma ebapedagoogilist märkust hakkasin häbenema ja kustutasin pmst kohe ära ju!!!
VastaKustutaVastasus.
Kas EKRE valja on rohkem võõrtööjõu-vastane või põllumehe-vastane?
Valigu kahest üks, mõlemat korraga ei saa.
Pagulased ei puutu üldse asjasse. Seadused aga küll. Meil on reaalne ühisturg nii tööjõule kui kaubale. Seadustega saab luua keskkonna, kus Eestil ei õnnestu ei tööjõudu hankida ega kaupu müüa. See oleks muidu täiesti töötav ja okei riik, kõrge müür ümber. Kahjuks ei saaks (ei jaksaks) me siis aga välismaalt ühtegi teenust ega kaupa osta - sest kui me ise midagi välja ei müü, ei saa me ka väljast osta...
.. ja noh, vaese ja välissuheteta provintsi võtaks suur hea Venemaa kohe oma hõlma alla tagasi.
VastaKustutaPõhimõtteliselt on Eesti omariikuluse ja kultuuri kestvuse ainus garant - olla nii ere putukas, et paistame isegi Peterburi külje all välja. Nii et meid ei saa vaikselt "kotti tagasi panna".
Iga katse majandust sulgeda on julgeolekurisk.
"Kas EKRE valja on rohkem võõrtööjõu-vastane või põllumehe-vastane?
VastaKustutaValigu kahest üks, mõlemat korraga ei saa."
Mumst on ta valinud mõlemad ja rohkem.
Spordivõistlus. Ala - kõrvadega lehvitades ujumine. A stardis tõmmatakse kõvasti treeninud atleetidele ujumismütsid lõuani pähe. (Majandust mõjutavate reeglite kehtestamine ekre moodi)
Jaa, ma tean, see on tegelikult üks teine anekdoot, mida ma siin parafaseerisin.
Ma kirjutasin selle teema kohta just ühe endise klassiõe Facebooki kommentaari, sest ta jagas mingit "nalja" selle kohta, et maasikakasvatajad ei taha eestlastele palka maksta (minu meelest 1200-1800 eurot kuus võiks sellise töö sihtgrupile ju igati piisav olla). Nii et ma kopi-peistin lihtsalt iseenda kommentaari, sest arvasin nii:
VastaKustutaMa kaotasin hiljuti (juba enne koroonat) töö, sest firma Tallinna kontor pandi kinni, ja ma IKKA ei läheks maasikaid korjama, ükskõik, kui palju nad palka maksaksid - mind koondati, nii et mulle oli suur osa sissetulekust tagatud kuueks kuuks (mingi osa isegi aastaks). Oleks ma kaheks kuuks maasikaid korjama läinud, poleks ma pärast seda ju midagi saanud. Nii et koondatud inimesed ei julge selle töö peale minna juba selle pärast, et see tähendab suuremaid riske kahe kuu pärast. Nüüd oled töötu ja koroona ajal ilma ravikindlustuseta.
Kuna kahe kuu pärast tuleb ka kuskil edasi elada, sinna põllu äärde ei saa ju jääda, tuleb selle kahe kuu jooksul loomulikult jätkata ka senises elukohas pangalaenu/üüri ja kommunaalide maksmist. Mul on see vist ca 600 eurot kuus. Kas seal põllu ääres tuleb ka majutuse eest juurde maksta / võetakse midagi palgast maha? Kui iga päev lähimast linnast ise kohale sõidad, kas kütusekulu hüvitatakse? Mingid üürikulud, kui pead selleks ajaks väikelinna teise korteri üürima? See palk peaks ikka VÄGA korralik olema, et üle kaaluda nii need rahalised kulutused kui ka see, et sa kaks kuud perest ja sõpradest (võib-olla ka väikestest lastest) eemal oled.
Teine asi on see, et kui inimene tahab siiski PÄRIS tööd (enamik meist tahab siiski mingit pikaajalisemat kindlustunnet kui kaks kuud Nipernaadi mängimist), siis on tunduvalt targem need kaks kuud kulutada selle peale, et end juba olemasoleva eriala piires täiendada ja oma põhivaldkonnas konkurentsivõimelisem olla. Isegi kui ei ole mingit uhket haridust ja olid siiani müüja või ettekandja - harjutad kaks kuud vene või soome keelt ja Tallinnas poole rohkem uksi valla. Maasikakorjamisest on kasu ainult nendeks kaheks kuuks, edaspidi imed ikka näppu ja meenutad maasikamaitset.
Kolmas asi on see, et ütleme, et sinna läheks nendeks kaheks kuuks tööle mõni, kes muidu kodune on ja midagi ei kaota - no ütleme kodune ema. See oleks variant siis, kui oleks olemas ajutine lastehoiu variant. Mul näiteks mõlemad vanemad töötavad, kui lapsed juba eelnevalt lasteaias ei käi, poleks neid kuskile jätta. Kas maasikakasvataja peaks pakkuma ka lastehoidu? Täitsa tõsiselt, kui nende eesmärk oleks Eestis tööjõudu leida, siis ma arvan, et sellest punktist alustades oleks neil hulga kergem tööjõudu leida, sest kujutan ette, et paljud inimesed teeniksid niimoodi lisaraha.
Ehk siis minu meelest on see palgaküsimus täiesti ebaoluline, sest ma ei näe kohalikku eestlast/venelast sinna tööle minemas, sest selleks peaks liiga paljust loobuma. Kui sa nagunii juba loobud oma sisseharjunud rutiinist, perest ja lastest, võib sama hästi ju Soome tööle minna, pole vaja kuskile Võrru ronida. Või sina tõesti oleksid parema palga korral valmis oma lapsed mehega koju jätma ja kaheks kuuks sinna minema? Ma ütlen ausalt, et mina ei oleks, maksku või kullakangides.
Nii et selle töö peale jääksid nagunii ainult vähese haridusega noored, kel veel muid kohustusi pole (tudengitele see töö ei sobi, sest mai-juuni on ju sessiaeg, isegi gümnaasiumi lõpuklass jääb sel põhjusel valimist välja) ning kes võiksid ju olla vaimustuses mõttest, et saab emme silma alt ära ning õhtuti pärast tööd ilma järelvaatajateta teisi omasuguseid kabistada. Aga miskipärast tundub, et nende poolt pole ka siin erilist õhinat kuulda olnud, kuigi oleks ju hea variant enne suve algust natuke raha teenida, et suvel rohkem pidutseda saaks. (Ja kuna on ilmselge, milline on nende suhtumine tehtavasse töösse, on ka selge, miks maasikakasvatajad neid eriti oma põllule ei taha.)
Ma lugesin mingeid kommentaare samal teemal. Tavalisest lehest vist.
VastaKustutaPmst:
- töö soovijaid on murdu, aga
- nad tahavad mustalt palka saada, mis ei ole suuremas talus võimalik,
- nad tulevad siis kui tahavad. Tudeng avastab, et tal on eksam - ja kõik muud lepped lendavad nelja tuule poole,
- linna ja maa vahel pendeldamine on liiga kallis, peaks kohapeal elama, aga seda kohalik ei taha.
Hooajatöö kasutamisel kogu maailmas on ikkagi reaalsed põhjused. Minnakse ka Euroopast Austraaliasse - miks? Ju siis on nii mõistlik või vajalik.
Rents, ma ei ole küll selles töötukindlustushüvitise kaotamises päris kindel, vaatasin praegu siit:
VastaKustutahttps://www.tootukassa.ee/content/leidsin-too/ajutiselt-tootamine
et seda hüvitist peaks pärast tööampsu uuesti töötuks regades uuesti saama hakkama (ja töötustaatuse ka).
Või pead sa silmas mingit asutusepoolset hüvitist, mis kaoks ära ja enam tagasi ei tuleks?
Muud argumendid aga kehtivad jah.
Ah, ma arvasin, et koondamishüvitist enam edasi ei saa. Jälle targem.
VastaKustutaHmm, aga just praegu lugesin jälle ajaleheartiklist, et kui töötu tuleb kaheks nädalaks tööle, jääb ta abirahast ilma ... Kui pärast seda edasi makstaks, siis ju nii ka mainitaks, ei v?
VastaKustutaKoondamishüvitis on omaette asi, seda maksab koondaja.
VastaKustutaTöötuskindlustushüvitis ongi kindlustushüvitis, seda saab selle töötuskindlustusse makstud protsendi pealt, mis töötasult kogu aeg maha on tiksunud.
Töötutoetus on veel kolmas asi ja kui ma õigesti aru saan, siis sellega on küll selline lugu, et seda saab töötu siis, kui ta enne töötuks regamist on viimase 12 kuu jooksul 180 päeva (ehk ligi kuus kuud) tööl oldud. Ütleme, et keegi on olnud 11 kuud töötu ja toetust saanud. Kui ta nüüd 2 kuuks hooajatööle läheks ja pärast seda uuesti töötuks regaks, ta enam toetuse saamise tingimutsele ei vastaks.
Aga mis puutub sellesse, et töötuskindlustushüvitise saab pärast tagasi töötuks regamist uuesti käima panna, siis paljude jaoks on ka see edasi-tagasi, arvele ja arvelt maha regamise protsess ise tüütu ja hirmutav.
Töötuskindlustushüvitise uuesti käima panekuks ei tohi vahepealne töösuhe olla lõppenud omal soovil, poolte kokkuleppel või tööandja usalduse rikkumise tõttu.
VastaKustutaKõige lihtsam oleks siis muidugi tähtajaline tööleping.
Inimesed kardavad seadusi, ned kardavad muutusi, mille lõplik tulemus ei sõltu ainult nende tahtest. Näited, kus kellelgi on mingi seadusepügala mitteteadmise tõttu halvasti läinud, kusjuures tegu pole isegi pahatahtlikkuse, vaid selge teadmatusega, levivad kiiresti. See jõuetuse tunne, kus tead, et oled käitunud nii ausalt kui võimalik, aga tulemus on sulle äärmiselt kahjulik on kole ja pole imestada, et hirm on.
Mulle tundub ka põhiprobleem olema see, et meie seadused ei soosi lühiajalist ja/või osalise koormusega töötamist. Igasuguste mittestandartsete (st kõik muu, peale katkematu täiskoormusega) töötamiste korral on ähvardavalt silmapiiril ravikindlustuse katkemine, kõigi toetuste ja soodustuste kadumine jms. Ka FIE-d on ju pooltest võimalustest ilma jäetud, isegi kui nad korralikult makse maksavad. Vabakutselistest loovisikutest rääkimata (aga no kunstnikud peavadki katusekambris külmetama ja tiisikusse surema). Ja omal soovil töölt ära tulemine on samuti karistatav. Nii jäävadki hooajatöölisteks üle need, kes teeksid seda muude tegevuste kõrvalt ja ilmselt osakoormusega: tudengid, koolilapsed, pensionärid, varem käisid vist ka õpetajad suviti palgalisa teenimas. Nendega võrreldes on võõrtööliste kasutamine kahtlemata mugavam ja produktiivsem.
VastaKustutaSeaduste põhiprobleem on see, et nad püüavad kõik olukorrad ette välja mõelda ja detailideni ära reguleerida. Erandite ega kahevahel juhtude jaoks ei ole mingit ruumi ega lõtku.
VastaKustutaSelle põhjenduseks tuuakse printsiip "avalik võim tohib vaid seda, mis seaduses kirjas". Aga see on vaid ettekääne. Tegelik põhjus tundub olema kogu süsteemi läbiv umbusaldus. Seaduse kirjutaja ei usalda ametnikku. Ministeeriumi ametnik ei usalda allasutuse oma. Tallinna ametnik ei usalda valla / omavalitsuse oma. Ja nii edasi.
Nii püütakse kogu töö viimase detailini ära reguleerida, et järgmisel tasemel töötav ebausaldusväärne... isik jumala eest mitte midagi ise otsutada ei saaks. Sest äkki otsustab valesti! Äkki maksab mingit toetust või asja ilma aluseta! Sest äkki korruptsioon!!!!
Mis tähendab, et kõik erijuhud jäävad lahendamata. Seaduse looja ei tunne tegelikku elu ja ei suuda iial ennustada kõiki olukordi. Kui nüüd keskkond muutub, töö iseloom muutub, teised seadused muutuvad - siis on need täpselt väljamõeldud detailid ja protsessid kõik üksteisel risti jalus. Tulemus on totaalne jama ja "ämblikuvõrk". Või IT keeles "spagetti".
Ja nagu ikka - kaadrid otsustavad kõik. Sest usaldamatus on põhimõtteliselt personalipoliitika tulemus.
"Töötuskindlustushüvitise uuesti käima panekuks ei tohi vahepealne töösuhe olla lõppenud omal soovil, poolte kokkuleppel või tööandja usalduse rikkumise tõttu." - ah, see seletabki asja ära. Põllumajandusettevõtja ei saa endale ilmselt lubada ka seda, et hooajatöölistele koondamist pakkuda.
VastaKustutaKaamos, oot, aga tähtajalise töölepingu lõppemine pole sama, mis "poolte kokkuleppel".
VastaKustutaja seda vaadates
VastaKustutahttps://www.tootukassa.ee/content/leidsin-too/ajutiselt-tootamine
tundub ikkagi, et töötuskindlustushüvitise saamine peatub ajutiselt töötamise ajaks, aga pärast saab edasi.
Iseasi, miks peaks piisavalt suure kindlustushüvitise saaja tahtma hüvitise saamise perioodil tööd, eriti veel harjumatut ja logistiliselt tülikat tööd (kodust kaugel) teha, kui see just megatasuv töö ei ole.
Küsisin töötukassas töötavalt kursaõelt.
VastaKustutaVastus:
"Töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kui ta tuleb arvele, igasuguste parameetrite alusel [ilmselt nendesamade, millele Kaamos juba viitas.] üheks aastaks. Kui ta nüüd selle aja sees otsustab töötada mõne kuu, siis ta võetakse küll arvelt maha, aga kui tuleb pärast uuesti arvele ja sellest aastast on veel midagi järgi, siis jätkab sealtsamast. Kui see määratud aasta on läbi saanud, siis enam ei saa. No muud asjad tulevad ka mängu, nagu nt millise lepinguga ta vahepeal töötas, aga kui see on nt tähtajaline tööleping, mis maasikakorjajatel võiks olla, siis saab jätkata selle töötuskindlustushüvitisega."
Nii et siis ühest küljest küll ON võimalik seda hüvitist ka pärast ajutist töötamist edasi saada, aga teisest küljest jääb muidugi saamata ajutiselt töötatud kuude hüvitis, sest hüvitise maksmise periood ei jää töötamiskuude ajal seisma - nagu mu kursaõde ütles, seda saab edasi siis, kui hüvitise saamise aastast "on veel midagi järgi".
(mitte nii, et oled 6 kuud hüvitist saanud, siis töötad kaks kuud, mille jooksul sa saad hoopis tasu, mitte hüvitist; ja seejärel võtad end uuesti töötuna arvele ja saad ülejäänud 6 kuud hüvitist edasi. Ei saa.)
Ehk siis - hüvitist saaval töötul ei ole mitte mingit põhjust ajutisele tööle minna. See oleks tema jaoks täiesti loll ja tasuta rabelemine.
VastaKustutaVeel enam - hüvitise saajal ei ole üldse mingit töölemineku motivatsiooni. Või on? Mis see on?
Ma seda ütlesingi, et tähtajaluse töölepinguga on riske vähe(m). Seda, et töötu olemust hüvituse saamise ajal katkestada saab on nüüd hea täpselt teada, see koht jäi varem segaseks.
VastaKustutaKauril on õigus, hüvitise saaja motivatsioon füüsiliselt rasket lihttööd teha (või üldse töötada) on nõrk. Seda on juba ka mõne erakonna esindajad maininud. Nüüd ootame, millal töötu motivatsioon hüvitiste muutmise abil nii kõrgele aetakse, et ta hakkab jala Tartust Elvasse tikreid korjamas käima.
Hüvitise saajal VÕIB olla mott tööle minna, kui see tähendab hea perspektiiviga töökohta pikemaks ajaks - tuleviku kindlustamine kaalub üles võimaluse natuke aega ilma tööd tegemata elada. Hooajatöö ei saa juba olemuselt midagi sellist pakkuda.
VastaKustutaa Tartust Elvasse jala tikreid korjama minek ei saa vist mingil juhul ära tasuda. Kulutatud energiahulk on suurem kui teenitud rahast saadava energiahulk, niiviisi sureb nälga.
Lingin ka teise blogi postitust, kus kommentaariumis sama teema üles tuli, ma tunnen, et seal võiks rohkem vaidlejaid olla:
VastaKustutahttps://kuidaskasvatadainimest.wordpress.com/2020/05/20/nonda-nad-tahavadki-roovida-meie-demokraatia/
Võiks muidugi rohkem vaidlejaid olla, kuid sinu argumenteerimiskuulipildujale vastupanu üritanu on ilmselt juba valge lipu kaevikust välja upitanud :)
VastaKustutaMinu kuulipilduja - kui teised eriti arvamust ei avalda - saab panna selle arvele, et "see on lihtsalt selline hull".
VastaKustuta😁 vastane satub segadusse, ta ei saa enam aru, millise väitega üldse vaielda annab ja seega pigem pageb.
VastaKustutaVaata, nagu lumesõjas, eksole. Turmtuli lahendab asja.
Tõsisemaks minnes - sa oskad argumenteerida, teed endale tausta selgeks ja kui kahtled, siis nii ka ütled. Ühtlane surve ilma löömata mu meelest. Mõni ime, kui väitluse teine osapool sääred teeb. Mõni võibolla ütleb veel enne igihalja "ise oled loll!" või "aga ma olen sinust ilusam!"
Seletamine Tavainimese juures oli huvitav lugeda.
Mina näiteks olen enamasti lihtsalt aeglane, eksole.
Teiselt poolt on selles konkreetses vaidluses vaid üks küsimus - "miks". Ja sellele ei ole vastust. Nagu mul ei ole vastust mu lapse õpetaja kirjale, milles ta küsib, miks on lapsel mingid asjad tegemata. No tegelikult mul on vastus olemas, isegi mitu, aga neid ei kõlba pedagoogile saata. Sama on maasikatega. Vastused "miks" küsimusele on "valitsuses on lollid", "valitsuses on fašistid", "talupojad ohverdatakse rahvuslaste altarile" ja paar sarnast. Aga nad ükski ei ole meeldivad ja viisakas seltskonnas neid välja käia ei saa. Seega võibki üks jääda "miks?" küsima ja teised sellest mööda vastama.
VastaKustutaEhk siis ma arvan, et siin midagi edasi vaielda ega arutada ei ole. Hea oleks muidugi lollidest ja fašistidest lahti saada. Aga blogisabas vaidlemisega seda ei saavuta niikuinii. Kõik on öeldud, arutelu lõbu on kätte saadud, teema on tühjaks lüpstud. Aitab küll.
Dixi
VastaKustutaMhmh, aga mitte tähenduses "mina olen rääkinud", vaid "kõik on saanud oma arvamuse välja öelda. ühtlasi tundub, et mitte keegi ei kavatse oma seisukohta muuta."
VastaKustutaJust, Kaur.
VastaKustutaTegelikult tuli lihtsalt meelde, et selle blogi eelmises elus oli "dixi" mu paljude postituste lõpus.
Ma olin siis kõvasti äkilisem ka, kui aus olla 😁
Mhmh
VastaKustuta