Seadetes sellist võimalust ei leidnud. Varem oli küll OpenID võimalus ka, aga nüüd ma seda enam ei leia. On ainult 3 võimalust: google konto, ainult blogi liikmed või absoluutselt igaüks. Üks variant on teha nii, nagu Murca, kes kõiki kommentaare modereerib (enne ei ilmu, kui ta on lubanud), aga ma ise vist ei viitsiks, see on tüütu.
Võibolla on keegi targem ja oskab paremat nõu anda.
Ah, kõige mõistlikum on ilmselt mõnda kommenteerijat lihtsalt ignoreerida. Mulle ei meeldi kustutada, ainult pimedat viha täis rumalused tahaks minema visata. Las siis susisevad, anonüümsed kotkad :D
Pea maha! See kime hääl on mulle kuskilt tuttav... kirjandusest, ilmselt, kust siis veel?
Muidugi on suukorvistamine võimalik, aga seni kuni sa ei tee samaväärset keskkonda, mis oleks tasuta ja kõigile avatud, ära unista.
Sa ei maksa ju selle teenuse eest pennigi, aga juba ihud nuga kõigi teisitimõtlejate kõride vaigistamiseks. Teenuse algne mõte oli ja on siiani sõnavabaduse levitamine.
Ei, mis sa nüüd, mulle lausa meeldib, kui mu blogis käivad salapärased anonüümikud mind paika panemas. Kellele sellised kõiketeadjad ei meeldiks?
Tead, ma ei viitsi enam. Kui sul on midagi öelda, siis ole konkreetne - kui see sobib, siis olen hea meelega loll, kelele peab kirjutama aeglaselt ja kaks korda nagu vene miilitsale, sest mõistukõne pole isegi naljakas enam.
Perekool ja Delfi kommentaarium on tasuta ja kõigile avatud, ma ei pea hakkama jalgratast leiutama.
Inimesed kommenteerivad mõnikord minu blogi ka. Ja siis aeg-ajalt kommib mõni sõber, oletades, et ma saan millestki - ma ei tea millest - aru, kes ta on. Kui ma küsin, siis antakse mingeid vihjeid...
Nomaeitea. Kui sa tahad, et ma saaks aru, kes sa oled, siis ütle. Kui sa ei taha, siis ära ütle. Detektiivi mängida või mälestustes tuhnida - ei viitsi. Ehk siis seesama. Ole konkreetne! Ja kui sa ei ole, siis... tühja sinust ja su interneti liivakasti-mängudest.
Just, bloggeris paraku ainult need kolm kommenteerimise võimalust, mida Lendavgi nimetas. Aga mina kustutaks nõmedad ja vihased anonüümsed kommentaarid küll silma pilgutamata ja vabandamata ära. Mu meelest on postitus ja kommentaarid justkui üks tervik, ja anonüümne susisemine rikub kogu asja, ka lugeja jaoks. Sõnavabadus? Aga palun. Nagu sinagi ütled, mingu mujale vahutama või tehku oma blogi. See siin on sinu elutuba, ärgu tuldagu trampima, porised saapad jalas ja sukk peas nagu pangaröövlil.
Nii täpne väljend:sukk peas nagu pangaröövlil. Ma pole jumal ja see, mis mulle tundub nõme ja vihane võib tegelikult olla lihtsalt kellegi nigela eneseväljendusoskuse tagajärg. Ma edaspidi jätan need kommentaarid lihtsalt endapoolse tähelepanuta. No kui ma ei mõista seda võõrkeelt...?
On ka selliseid kommentaare, mis on üheselt mõistetavad kui vaenulikud. Need kustutan ära. Olen enne kustutanud ja teen seda ka edaspidi. Mõnikord lööb hilisem targutamine nende esimest tüüpi kommentaatorite poolt ("küll meie juba teame, mida sa TEGELIKULT mõtled ja tunned!")mul kaane pealt. Midagi nad ei tea, aga kaagutavad...
Sulle on võimalik selgitada, isegi eriarvamuseke võib jääda. Normaalse arutelu normaalne käik. Aga mida on ntx arutada "su tšakrad vajavad mangiseerimist" või muu sellise lause teemal? Eh, ma ei oska end väga hästi arusaadavaks teha... Sain auru välja lasta ja ilm läkski heledamaks.
Asja ees, teist taga salvamist on raske mõista, tahaks seda kohe hukka mõista. Aga mõistatada? Mis ajab kedagi kirjutama nii, nagu ta parasjagu kirjutab, saati veel siis, kui juhtub pori pilduma. Miks ta ei võiks selle asemel nt kesklinna pargis siidriga pead parandada ja kiigata ilusaid inimesi, kuid ei. Juhuslikult sattusin lugema Mihkel Raua raamatut "Kus ma olen...". Seal kirjeldati juhust, kus selline netikommentaator oli avalikus raamatukogu lugemissaalis vahele jäänud klienditeenindajale. Sellest ei oleks ju midagi olnud, aga too noormees jäi vahele eneserahuldamisega, ka see oleks võinud jääda sinna seinte vahele, kui arvutis oleks olnud lahti alla 18a keelatut leht vms, aga... Kuvaril oli avatud leht, kus toimus tige ärapanemine kommenteerimise tähe all. Siis oli mul küll tunne, et oot-päriselt-või-mis-asja! Nii et jah, motiivid võivad olla väga imelikud.
Kuid mis siin ikka, kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. Päikest.
Nu... Eeldamine on kõigi ämbrite ema. Ja kalduvus pidada ennast mõtetelugejaks või teiste inimeste ajendite ja elude eksperdiks pole muud, kui puhas, solkimatu egomaniakaalsus. Isegi penil (vt eelmine lugu :)) võivad olla omad põhjused käituda just nii, nagu ta käitub.
Seadetes sellist võimalust ei leidnud. Varem oli küll OpenID võimalus ka, aga nüüd ma seda enam ei leia. On ainult 3 võimalust: google konto, ainult blogi liikmed või absoluutselt igaüks. Üks variant on teha nii, nagu Murca, kes kõiki kommentaare modereerib (enne ei ilmu, kui ta on lubanud), aga ma ise vist ei viitsiks, see on tüütu.
VastaKustutaVõibolla on keegi targem ja oskab paremat nõu anda.
Ah, kõige mõistlikum on ilmselt mõnda kommenteerijat lihtsalt ignoreerida.
VastaKustutaMulle ei meeldi kustutada, ainult pimedat viha täis rumalused tahaks minema visata. Las siis susisevad, anonüümsed kotkad :D
Pea maha!
VastaKustutaSee kime hääl
on mulle kuskilt tuttav...
kirjandusest, ilmselt, kust siis veel?
Muidugi on suukorvistamine võimalik, aga
seni kuni sa ei tee samaväärset keskkonda,
mis oleks tasuta ja kõigile avatud, ära unista.
Sa ei maksa ju selle teenuse eest pennigi, aga juba
ihud nuga kõigi teisitimõtlejate kõride vaigistamiseks.
Teenuse algne mõte oli ja on siiani sõnavabaduse levitamine.
Ei, mis sa nüüd, mulle lausa meeldib, kui mu blogis käivad salapärased anonüümikud mind paika panemas. Kellele sellised kõiketeadjad ei meeldiks?
VastaKustutaTead, ma ei viitsi enam. Kui sul on midagi öelda, siis ole konkreetne - kui see sobib, siis olen hea meelega loll, kelele peab kirjutama aeglaselt ja kaks korda nagu vene miilitsale, sest mõistukõne pole isegi naljakas enam.
Perekool ja Delfi kommentaarium on tasuta ja kõigile avatud, ma ei pea hakkama jalgratast leiutama.
Ei, nii lihtsalt
VastaKustutasa ikka ka ei pääse :D
Me peame sulle tegema nõiatesti.
Mis on ühist meie luuletate nimedes:
Debora Vaarandi
Doris Kareva
Lydia Koidula
Ahhsoo,
VastaKustutavariandid ununesid,
vihjed pigem siiski.
Poetessides nimedes on midagi.
On´s sel nimel tähtsust, ju siis on mingi aisting üle doseeritud.
VastaKustutaInimesed kommenteerivad mõnikord minu blogi ka.
VastaKustutaJa siis aeg-ajalt kommib mõni sõber, oletades, et ma saan millestki - ma ei tea millest - aru, kes ta on.
Kui ma küsin, siis antakse mingeid vihjeid...
Nomaeitea. Kui sa tahad, et ma saaks aru, kes sa oled, siis ütle. Kui sa ei taha, siis ära ütle. Detektiivi mängida või mälestustes tuhnida - ei viitsi. Ehk siis seesama. Ole konkreetne! Ja kui sa ei ole, siis... tühja sinust ja su interneti liivakasti-mängudest.
Just, bloggeris paraku ainult need kolm kommenteerimise võimalust, mida Lendavgi nimetas. Aga mina kustutaks nõmedad ja vihased anonüümsed kommentaarid küll silma pilgutamata ja vabandamata ära. Mu meelest on postitus ja kommentaarid justkui üks tervik, ja anonüümne susisemine rikub kogu asja, ka lugeja jaoks. Sõnavabadus? Aga palun. Nagu sinagi ütled, mingu mujale vahutama või tehku oma blogi. See siin on sinu elutuba, ärgu tuldagu trampima, porised saapad jalas ja sukk peas nagu pangaröövlil.
VastaKustutaNii täpne väljend:sukk peas nagu pangaröövlil.
VastaKustutaMa pole jumal ja see, mis mulle tundub nõme ja vihane võib tegelikult olla lihtsalt kellegi nigela eneseväljendusoskuse tagajärg. Ma edaspidi jätan need kommentaarid lihtsalt endapoolse tähelepanuta. No kui ma ei mõista seda võõrkeelt...?
On ka selliseid kommentaare, mis on üheselt mõistetavad kui vaenulikud. Need kustutan ära. Olen enne kustutanud ja teen seda ka edaspidi.
Mõnikord lööb hilisem targutamine nende esimest tüüpi kommentaatorite poolt ("küll meie juba teame, mida sa TEGELIKULT mõtled ja tunned!")mul kaane pealt. Midagi nad ei tea, aga kaagutavad...
Mina ka / küll kohati arvan, et tean, mida teine blogija TEGELIKULT mõtleb või miks ta mingi sissekande teeb...
VastaKustutaSulle on võimalik selgitada, isegi eriarvamuseke võib jääda. Normaalse arutelu normaalne käik. Aga mida on ntx arutada "su tšakrad vajavad mangiseerimist" või muu sellise lause teemal?
VastaKustutaEh, ma ei oska end väga hästi arusaadavaks teha...
Sain auru välja lasta ja ilm läkski heledamaks.
Mis seal ikka, ainult tühisel inimesel ei pidanud vaenlasi olema.
VastaKustutaAsja ees, teist taga salvamist on raske mõista, tahaks seda kohe hukka mõista. Aga mõistatada?
VastaKustutaMis ajab kedagi kirjutama nii, nagu ta parasjagu kirjutab, saati veel siis, kui juhtub pori pilduma. Miks ta ei võiks selle asemel nt kesklinna pargis siidriga pead parandada ja kiigata ilusaid inimesi, kuid ei.
Juhuslikult sattusin lugema Mihkel Raua raamatut "Kus ma olen...". Seal kirjeldati juhust, kus selline netikommentaator oli avalikus raamatukogu lugemissaalis vahele jäänud klienditeenindajale.
Sellest ei oleks ju midagi olnud, aga too noormees jäi vahele eneserahuldamisega, ka see oleks
võinud jääda sinna seinte vahele, kui arvutis oleks olnud lahti alla 18a keelatut leht vms, aga...
Kuvaril oli avatud leht, kus toimus tige ärapanemine kommenteerimise tähe all. Siis oli mul küll tunne, et oot-päriselt-või-mis-asja! Nii et jah, motiivid võivad olla väga imelikud.
Kuid mis siin ikka, kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. Päikest.
Muuseas avatud tšakratega inimemene on väga väga positiivne ja tugev.
VastaKustutaNu... Eeldamine on kõigi ämbrite ema. Ja kalduvus pidada ennast mõtetelugejaks või teiste inimeste ajendite ja elude eksperdiks pole muud, kui puhas, solkimatu egomaniakaalsus.
VastaKustutaIsegi penil (vt eelmine lugu :)) võivad olla omad põhjused käituda just nii, nagu ta käitub.
Eeldamine on kõigi ämbrite ema - hästi öeldud :)
VastaKustutaSamas mingid stereotüübid siiski ei lakka olemast.