Troopika ei sobi mulle.
Ühel eriti umbsel õhtul tuli idee panna telk keset õue ja siis seal loodetavat öist jahedust endasse imeda. Õu on, telk on, öö on ka - aga jaksu pole.
Väga elavalt visualiseerus kujutlus telgi püstipanekust. Algul panen põhja maa külge kinni. Esimene vai, teine vai, kolmas vai. Siis näen, et teine vai on esimese suhtes vales kohas, telgipõrand tikub rombiks. Tõmban selle maast välja, kolmas vai tõmbamist ei vaja, see tuleb ise lupsti üles. Olgu, pistan neljanda vaia maasse, siis teise...kus kolmas on? Assapagan, telgipõhja alla jäi. Katkun mõne teiba üles, saan vaia kätte. Kogu aeg pöörlen ja tiirlen, telginöörid on alatult ennast mu pahkluude külge keerutanud. No aga seep peab...või ikka vaiad, vaiad peavad maasse minema! Üks nööridest on ennast juba randme külge keeranud, kui telgipõhi kinnitatud saab. Pole hullu, harutame...mismõttes kaks nööri on telgipõhja alt läbi?
Ja nii edasi ja nii edasi ning hommik leiab mind veidrate sidumismängude ohvrina keset õue suurt kollakaspunast tõuku tõuku mängimas ja haleda häälega appi hüüdmas.
Uhh....jääb ära!
***
Tšellopoisid homme, tegelikult juba täna. Jee!
Seal on palju inimesi.
Aga nad on suuremas osas võõrad, nendega ei pea suhtlema, kui tõesti hirm hakkab.
Ja lõpuks olen otsustanud, mida selga panna.
Või paneks ikka tolle teise kleidi?
Ega seelik ja pluus ju ka vilets valik pole, võtaks hoopis need?
Pagan, ma teadsin ju hetk tagasi, mida ma selga panen ja nüüd jälle nullpunktis...
***
Unenäod.
Täiesti jaburad ja täis võõraid nägusid ning ebaviisakaid inimesi.
Näiteks ühe väga tuntud laevafirma piletimüüja, kes ei müünud mulle oma firma rongile (unes on ka laevafirmadel rongijaamad!) piletit põhjendusega "ma TEILE ei müü. Ei taha ja ei müü!"
Kui ma pidanuks pärast sellest unest ärkamist suhtlema tolle laevafirmaga, oleks ma saanud ebaviisakate klientide top kümnesse, ma olin tegelikult terve järgmine päev nende peale jube pahane.
Nii, et kui kunagi keegi teie vastu peaks ilma igasuguse näiva põhjuseta jäme olema, siis küsige hellalt: "Mida sa, musirull, täna unes nägid?"
***
Õhtuti vaatan netist kõikvõimalikke videoklippe inimestest, kes oskavad midagi eriti hästi. Küpsetada või laulda või kurikaid pilduda. Siis tuleb nii lame tunne peale, mitte midagi ma ise ei oska...
Kui kaua mõõganeelamise õppimine aega võtaks? Kaarditrikkide jaoks olen igal juhul liiga koba.
*
Telgi vaiu pannes alusta diagonaalidest, siis ei lähe rombiks. (Lähen kohe endapystitatud telki magama, st olen praktik, mitte teoreetik)
VastaKustutaMuig..eks neid telke ole püsti pandud üksjagu, alates vene pilotkast kuni mitmekambriliste tudusaalideni, lihtsalt laiskus on see, mis taolisi fantaasiaid vabanduseks toob.
VastaKustutaKummaline kelaaeg magamaminekuks- ärkajaid on juba rohkem kui uinujaid.
Kust sa tead (ärkajate ja uinujate kohta)?
VastaKustutanotsu, magama sai seitsme paiku, nüüd oli vaja juba uuesti tõusta.
Tänasest võid tulla. Kasvõi nädalaks. Telgiga aitame!
VastaKustutaMul siin on polaarpäev. Ajasime lapsed magama ja jõime sõpsidega veini - mingi määramatu ajani.
VastaKustutaSa kirjeldad nagu insulti, siis ka kaob jõud ja kõik on arusaamatu mis ennem oli arusaadav. Suvi on
VastaKustuta... ja telkide originaalvaiad on enamaltjaolt kasutud, liiga lühikesed või liiga pehmest materjalist. Soovitan matkapoest komplekt heavy-duty vaiu hankida.
VastaKustutaMõõganeelamine? Oleneb mis mõõdus mõõka. Eeldan, et lühemaga võtab õppimine vähem aega.
Istun praegu Haapsalus, linnuses, müüri ääres. Sibul Vein teeb hellalt läbi õhu maksamassaaži. Veedan aega blogide lugemisega, kuni poisid lavale tulevad. Ja mis ma loen! Sa oled kuskil siin! Milline kleit sulle selga saigi? Või kui ma sind ära ei tunne (varasemalt kohtumata on raske ära tunda), siis mul on roheline poisipea ja mu tütrel on sinine poisipea. Astu aga julgelt ligi :D
VastaKustutaOi, Lendav, me (kõigepealt meie seltskonna noormehed) märkasime teid! Meeldisite meile kohe väga, aga mul oli netitu päev ja no lihtsalt ei teadnud teretama tulla, kurb, väga kurb! Ma vist isegi oleks julgenud... :) Nüüd loen just koju jõudnuna mahamagatud võimalusest...
VastaKustutaNotsu: kommentaaridel on kellaaeg all, sestap vaatasin, et Kaur saatis kell neli kommentaari, et läheb magama. Tulevikuvormis. Varahommikul. Vägisi tekib uudishimu!
Telgivaiu on mul kaks komplekti. Traadist nirud koduõues lollitamiseks ja poegade kokkukeeratud-keevitatud tõsisema tegevuse tarvis. Milleks pood, kui on pojad? :D
kell neli hommikul on just see kellaaeg, kus saata lootusrikas kommentaar "ma lähen magama". minu puhul on see reeglina küll liiga optimistlik. ma olen rahul sellegagi, et seekord sain vist isegi poole viiest või viiest magama. tänu sellele, et eile tuli tõusta üheksa paiku hommikul (olles kell pool seitse hommikul magama läinud)
VastaKustutaVabandan, et ma su hommikul üles ajasin. Ma arvasin millegipärast, et sa ka kusagil lähikonnas ööbid - ma ise ei julgenud küll seda trikki ette võtta, et öösel koju sõitma oleksin hakanud. Mul on muidugi veel natuke pikem tee minna ka, oleksin ehk viieks koju saanud.
VastaKustutaVähemalt sa tead nüüd, milline ma välja näen :) Järgmine kord võid julgelt ligi astuda.
Sa ei ajanud mind üles, rääkisin tõtt - olin juba jupp aega ärkvel, kuid mitte veel jalgu alla ajanud ning rääkinud polnud ka veel sõnagi :) Sellest taoline noorvareselik kraaksatus.
VastaKustutaJärgmine kord astun kindlasti ligi ja ei ahista enam tundmatuid välismaalasi. "Vabandage, kas te nimi on juhuslikult...?" - "Whaaaaat? I don't understand?", mille peale ma peetpunasena ummisjalu pagesin.
Mul mingeid erilisi tundemärke pole...tavaline keskmine priske üliküpses eas Mann. Täpp massis, hea kattevari salavaatlejale-salakuulajale.
Notsu, peale ligi kahtekümmet aastat kellast-kellani tööd olin unustanud, et ööinimesi on teisigi. Muide: sündimine ööinimeseks on igavene, puhkuste ajal taastub öökulli päevakava kiiresti, peale puhkuse lõppu on harjumine niinimetatud normaalse maailmaga raske.
VastaKustutaSama juhtub väga hullu masenduse ja negatiivse stressi ajal, ainult, et siis peab päeval tööl käima ja öösel pole niikuinii und. Niisugune nädal, kuu või aasta(d) on väga vilets aeg. Seilasime, teame.
jah, mu kogemus räägib sama - ajutiselt, kui vahepeal peab kogu aeg kella peale tõusma, õnnestub isegi südaöö paiku magama saada. aga niipea, kui see vajadus ära langeb, loksub paari nädalaga uuesti öhe.
VastaKustutavahepeal juba lootsin, et mul on õnnestunud leida uus tasakaaluasend - nelja paiku magama, 12 paiku üles. see püsis justkui iseenesest kaua ja mulle avanesid igasugused uued ja huvitavad võimalused, näiteks turul käia.
aga piisas ühest kiirest tööst, et asi jälle sõitma läheks - tegin kl kuueni hommikul tööd, läksin magama ja isegi kui ma ärkasin seekord veel kl 12, siis sealt edasi keeldus organism enne kuut magama jäämast ja järgmiseks läks juba sõitma ka ärkamine.