Meestega on mul endiselt pahasti, muudest meestest pole mõtet kõnelda, aga üks on ikka eriline petis, klassikaline siga ja liiderlik reetur.
Ärge keerutage siin midagi silmi ja ohkige. Küllap te teate teda ise samuti ja ma olen kindel, et peaaegu kõik naised on temaga aeg-ajalt tülis olnud.
Heidan õhtul voodisse ja seal ta on, ootab sängiserval. Tegelikult on ta mind terve päev jälitanud, täiesti sobimatutel hetkedel mõtteid seganud ja sundinud südamesoove alla suruma. Tõesti, igal pool ja igal ajal lihtsalt ei sobi, pole viisakas, inimesed ei vaata niisugusele asjale sugugi hästi.
Oi, vabandust, saage tuttavaks: jutt käib Unematist (tuntud ka kui Une Mati, ma ise eelistan liitsõnalist aliast).
Niisiis: õhtul on ta just seal, kus ta olema peab. Teeb oma liivapilduri mehetöö ära ja läheb edasi.
Edasine on juba natuke segane teema, ma ei tea, kas jääb õhtul liiva väheks või mis, aga kell kolm on enamasti ärkamishetk. Oleks siis, et see käiks lihtsalt - naksti silmad lahti ja hopsti värskus kohal! Ei, ärkamine on nagu asfaldivannist väljaronimine, isegi füüsiliselt raske, peaaegu, et valus ja veniv. Traadid uneilma ja pärisilma vahel katkevad ükshaaval heledalt pinisedes ja laksuga tagasi lüües, esimesena hakkab tööle see ajuosa, mis musti mõtteid genereerib. Omamoodi hea, et just sedapidi, siis sunnin ma ennast sellest kleepuvast ollusest kiiremini välja ronima, et mõistus päris hullu ei paneks.
Aga ma tahan edasi magada! Ma pean edasi magama! Kella viieni tapan mõtteid. Kirjutan. Istun. Kõnnin. Kui üksi kodus olen, siis koristan. Kell pool kuus tuleb Unemati jälle, joostes, hingeldades, käed värisevad, mõõdutunne kadunud ja lajatab liivapangega otse lagipähe.
Aga kell pool seitse on äratus.
Uh, ma vihkan seda meest. Zombie-filmid on ilmselt tehtud inimeste poolt, kellel on Unematiga samalaadne kogemus ja kes deduktiivselt eeldavad, et Liivahannus (tuntud ka kui Liiva Hannus) oma tööd sama lohakalt teeb.
Täna on puhkepäev. Täna, olge lahked, see siga ei tule.
(Tegelikult tuleb küll, kell kümme-üksteist on kohal nagu viis kopikat. Lähen parem ja kasutan ärkvelolekuaega produktiivselt, selmet siin kiruda.)
Vaevalt see Sind lohutab, aga see va petis käib mind ka kimbutamas. Ilmselt on nii võimekas.
VastaKustutaSaab ka niipidi vaadata, et kohustuslik ühes jaos magamisega unerežiim on enamikule inimestele kunstlikult peale surutud; unemati käib nii, nagu ta läbi ajaloo ja eelajaloo ikka on käinud, aga töögraafikud on sellised imelikud.
VastaKustuta19. sajandi alguse autorid räägivad veel enesestmõistetavalt "esimesest unest" ja "teisest unest" ja keskajal olevat see vahepealne ärkamine nii enesestmõistetav olnud, et selle tarbeks kirjutatud ekstra palveid (noh, nagu on hommiku- ja õhtupalve).
Paistab tõesti, et keskaegne unerütm ja tänapäeva töölkäimakombed ei sobi kokku. Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine.....siis sätiks oma elu une järgi paika, mitte ei klapitaks und vägisi elu tühjematesse pausidesse.
VastaKustutaOh neid mehi jah. Mu 91-aastane tädi ikka ähvardab mehele minna, ainult et ei tea, kumb peigmees võtta - Liiva Hannus või Mulla Madis. Mina aga loodan, et ta niipea veel mõnda kahtlast kosilast jutule ei võta.
VastaKustutaUne Matiga on mul praegu suhted head, ta on helde. Isegi nii helde, et alla 10 tunni und ei jagu. No lihtsalt ei saa üles ja kõik. Võibolla puistab liiva aseme kruusa, kivid suuremad ja ei kulu normaalse ööaja jooksul ära, nii et ma enne lõunat ei ole võimeline ärkama? Ma annaks hea meelega paar tundi oma und kellelegi ära.
Võib-olla on su elamises rohkem n.n. sinist valgust?
VastaKustutaEhk peaksid tund või paar enne koikussesuundumist küünlavalguses viibima...
Kae perra: http://etv2.err.ee/v/haridussaated/saated/5ee515a7-1c46-44a0-aff8-caf95dc9dad5/tuled-surnuks-lights-out-kanada-2012
Noh...selline jama on mu magamisega ka suvel. Vaevalt, et päike eriti sinine on, nii, et valgust ma ei süüdistaks. Ilmselt olen ma lihtsalt ööloom, kelle elurütm ei sobi ameti ja kohustuste valikuga kokku.
VastaKustutaÖökull lõokeste lennuvälja pagasiteenistuses või midagi sellist....