Lehed

▼

teisipäev, 17. mai 2016

Sosinal

Tarkovski filmis Andrei Rubljovist on koht, kus kunstnik pärast pikka, pikka vaikimist hakkas uuesti rääkima.
See tuli raskelt.
Ma ei võrdle, see oleks ülbe, aga ma tean nüüd, mis tunne tal oli.


at

13 kommentaari:

  1. Anonüümne17. mai 2016, kell 22:21

    Loodetavasti ei hirmuta see tunne sind jälle kaugele...

    VastaKustuta
  2. soodoma ja gomorra18. mai 2016, kell 09:07

    welcome back! kui on teine tuba, siis on teine tuba.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne18. mai 2016, kell 12:34

    tore, et Sa tagasi oled:)

    VastaKustuta
  4. konn, lendav konn18. mai 2016, kell 14:03

    Oli vast pikk vaikus:)
    Narritame-naljatleme?:P

    VastaKustuta
  5. Linda Järve18. mai 2016, kell 14:06

    Tere!

    VastaKustuta
  6. helle18. mai 2016, kell 14:31

    Tere tagasi! See tekitab tunde, et võiks ka hakata uuesti rääkima!

    VastaKustuta
  7. Kaamos18. mai 2016, kell 15:58

    Tere.
    Köhin alles, häält pole veel.
    Tore, et olemas olete :D

    VastaKustuta
  8. Rents18. mai 2016, kell 17:19

    Maailma parim sünnipäevakink. Okei, kohe teisel kohal. :D

    VastaKustuta
  9. neiud ärevil18. mai 2016, kell 18:27

    Nii tore üllatus. Lõpuks ometi. Kaua siis võib oodata.

    VastaKustuta
  10. tegelinski18. mai 2016, kell 22:19

    Kusjuures, just paar päeva tagasi mõtlesin, et kuidas ikka nii tohib ära minna, et ei märkigi enam maas.
    Tundub, et pean hakkama oma mõttejõudu usaldama ;)

    VastaKustuta
  11. Bianka19. mai 2016, kell 16:53

    Head uudised levivad kiiresti! Hakka vüi ise ka uuesti kirjutama...

    VastaKustuta
  12. Lendav27. august 2016, kell 23:54

    Ooh, ma alles nüüd avastasin! Tagasi! Ometigi! Aitäh!

    VastaKustuta
  13. Kaamos30. august 2016, kell 11:44

    Mina peaks tänama...

    VastaKustuta