halleluuja, kevad tuleb ikkagi.

  Mäletate, kuidas oli suhkur pakitud viiskümmend aastat tagasi?  Just. Peaaegu nägu tänapäeval, lihtsalt paberkott oli pruuni värvi, mitte ...

  Tromboonid, fanfaaarid, trummid ja pasunad otse Jeeriko külje alt! "Ma jätan järgmise vahele" Marca Katarina Koduperenaine Lenda...

  Misasja, jaanuar saab juba läbi? Pole võimalik, alles oli jaanipäev ja mustikad ja.... Ma olen elus, keskmiselt kõbus ja pidevalt pahas tu...

  Seekord on järg jõudnud väga toore tooriku kätte: Katarina Von B Marca Reet, koduperenaine Marfa Raisakull Maailmaparandaja Lendav Tegelin...

 Neliteist aastat tagasi samal kuupäeval umbes samal kellaajal alustasin blogimisega. Mul polnud tollal ühtegi lapselast, ma olin abielus, m...

„Mida sa sealt aknast näed?“  „Ei midagi. Pime on“  Pime oli.  Sügis ju, pimedaks läheb vara ja pimedus on sügav kui kuivanud kaev.  „Ise k...

Kõik inimesed lähevad mõnikord katki.  Kukub tükk küljest, jookseb mõra sisse või jääb äkki kuhugi vedelema hunnik kilde – igasuguseid asju...

Muudkui alustan kirjutamist ja loobun.  Ja jälle alustan ja loobun. Vahepeal kustutan neid mõttetuid mustandeid ja alustan uut.  Aga tegel...

Ma ei tee seda enam, ma ei tee seda enam mitte kunagi!  Kõik, lõpp, aitab küll, mu karjäär on igaveseks läbi!   Hooaja lõpus olid tal alati ...

   Oh, nii mitmed toredad blogimiskaaslased on juba järgmise teemaga rinda pistnud! Meil kõigil on kirjutuslaud seljakotis, marssalikepikest...