Kui elu annab sulle sidruneid, siis jah, vahel on nii hapu, et võtab lõusta viltu ja silmanägemise ära. Või paneb end kokku võtma ja "väga täiskasvanulike e küpseid otsuseid" tegema.
Mõni hangib perekonna. Mõni loobub perekonnast. Mõni ostab kinnisvara. Mõni soetab spordiklubi aastapääsme ühes rohelise smuuti retseptiraamatuga. Mõni koostab testamendi. Mõni kolib välismaale ja "alustab uuesti". Rents ostab ägeda telefoni. Kõik on Suured ja Vajalikud otsused.
Mina otsustasin pensionile jääda.
Paraku on see ilma riigipoolse pensionita ja rohkete eksistentsiaalsete küsimustega.
Ma ei ole oma eelmise aasta tervisekriisist siiani päris välja tulnud.
Pärast haiguslehte olen ma tööl olnud justkui light variandis võrreldes eelnevaga. Tööandja poolt on palju muutunud, isegi kontoripoole puhkuseasendus märtsis oli nüüd õrn briis (mu enda "päris" töölõik oli teise inimesega kaetud), aga isegi see lahja funktsioon ei ole see, mida praeguses eluetapis vaja. Muidu tuleb järgmine kollaps, küsimus on vaid millal.
Olen ma kunagi maininud, et jälestan LinkedIni?
Kui ma kunagi röögatult rikkaks peaks saama, siis on mul 2 eesmärki. Neist esimene on LinkedIn ära osta ja likvideerida. Võtab ilmselt veidi aega, et teine selline huligaanne klounaad püsti ja massidesse saada.
Teine on osta jalgapallimeeskond ning panna nad mängima seelikutes. Niisama. Because I can.
Ja noh, mul ei olnud ka see klassikaline LinkedIn lahkumine “olen tänulik selle teekonna ja saadud kogemuste eest, liigun edasi uute väljakutsete poole.” Olles samal ajal koondatud, lihtsalt üle parda heidetud või ise juba aasta "salaja" uut tööd otsinud.
Jään oma endisele tööandjale kättesaadavaks (käsunduslepinguga) ega välista, et ühel ilusal päeval, terve kui purikas, kui palgatööd otsin, küsin seda esimesena sealt. Sest ausalt öeldes on neetult kahju ära tulla.
Nelja aasta jooksul saab ühest töökohast vahel natuke rohkem kui lihtsalt töökoht. Nähtud, tehtud ja kogetud on palju. Need "teeme selle ka ära" hetked, mille kohta närvisüsteem lõpuks leidis, et see on kui märulifilm. Ja ma ei vaata neid isegi Netflixist. Pole minu teema.
Maha jäävad inimesed, mälestused ja lood, millest vaid kohal olnud aru saavad.
Twitteris oli hiljuti teema, et "kas pole kummaline, et räägime mõne töökaaslasega aastaid iga päev, aga kui tööalased teed lahku lähevad, ei räägi me enam kunagi".
... lõppjäreldus oli, et "te ei olnud sõbrad, teid sidus ühine traumakogemus" (trauma bonding).
Mis edasi?
Krt teab. Kevad on, suvi tuleb.
![]() |
| Sidruni värvi kevadine Kreeka kaktuseõis |
Rahulikum tempo ja enese restaureerimine; ega see elustiili muutmine igaveseks tegelikult ju jõusaali pileti ost ja smuutide joomine ole.
Nagu ei saa ka otsustada, et "ma hakkan nüüd öösiti magama". Ma võin nüüd magada, kuni vaja. Sest zopiklooni väga pikalt peal hoida ei taheta ja "ravi lõpetamisel võib tekkida mööduv sündroom, mille puhul võivad zopiklooni kasutamiseni viinud sümptomid tekkida uuesti enam väljendunud kujul" - olen juba tunda saanud.
Aprillist saab ametiks professionaalne elus püsimise freelance spetsialist. Mis ilmselt võtab suht täistööaja.
Töötukassasse mul esialgu asja ei ole.
Ja üleüldse: ma ei ole huvitatud karjäärist ja "tiitlitest". Tunnustusest. Ma tahan lihtsalt sissetulekut, mis mu madalate nõudmistega "elustiili" finantseerib. Elu, kus on võimalikult vähe stressi ja "peab" kellaaegasid ja kuupäevasid. Elu, kus ma saan valida, kellega, millal ja miks ma suhtlen või kokku puutun.
Jep, seda on jube palju tahetud, tegelikult.

Pensionär olla on uhke ja hää!!! Aga seelikutes jalkameeskond ju ometi on juba - Glasgow Celtic pidavat igal neljapäeval ruudulistes seelikutes murul lippama. Aga ehk mu info pole täpne... :D
VastaKustutaNojaa, tuleb möönda, et šotlaste ja araablastega on originaalmõtte osas kehvasti, aga laveerimisruumi jagub. Ma lähen nüüd guugeldan, kus Abramovitš omadega on.
KustutaIgaks juhuks seda ka, et ma ei tea jalgpallist MITTE MIDAGI.
KustutaMa ei ole kunagi aru saanud, miks täiskasvanud mehed hasartselt seda üht palli taga ajavad, samal ajal osad neist teenivad summasid, mis ei võimalda vaid palju palle, vaid kogu krdi pallivabrikut ja selle toodangut.
Vanake Hottabõtš oled.
Kustutaonu Robert (piilupartide koomiksist), kes väga kulda armastab, ei tahtnud ka puhtast kullast asteroidi Maa peale tuua, sest see oleks kogu ta senise kulla väärtusetuks muutnud.
KustutaPalju õnne ja naudingurohket enesehoidu!
VastaKustutaNo kui see ei oleks Sina, öeldes töötuse puhul "palju õnne!", siis ma ei oskaks otsustada, mis mõttega see nüüd oli. :P
KustutaSoovin sulle su unistuste täitumist :) Hea oleks, kui leiaksid selle võimaluse, et sissetulek kataks vajaliku ja tuleks võimalikult vähese stressiga, aga veel parem, kui saaksid röögatult rikkaks.
VastaKustutaSul on ka midagi LinkedIni vastu v?
KustutaMul on igal juhul midagi LinkedIni vastu, nii et ma väga isekalt loodan, et saad püstirikkaks ja sulged selle issandast hüljatud veebivaimuhaigla igaveseks.
VastaKustutaAga muidu ka toetan julgeid otsuseid - tee tähistamiseks üks korralik pits konjakit!
Mina elangi praegu (peaaegu) sellist elu. St mitte röögaturikka, vaid kellaaegu ja kuupäevi ignoreeriva tagasihoidliku elustiiliga ning hetkel suht stressivaba inimese elu. Aga selleks tuli mul leida mees, kes ei lase mul nälga surra. Kui sobiva mehe (või ükskõik mis sobivast soost kooseluka) leidmine nii keeruline ei oleks, siis soovitaksin.
VastaKustutaHetkel olen oma väikefirmast puhkusel ja et puhkust saaks ikka otstarbekohaselt kasutada, siis käisin 2 ndl tagasi plaanilisel käeoperatsioonil. 4 nädalat kipsi veel, puhkamine ei ole lihtne, kannatus kipub juba katkema.
Lauses "Kui sobiva mehe (või ükskõik mis sobivast soost kooseluka) leidmine nii keeruline ei oleks, siis soovitaksin." võib asendada sõnad "mees" ja "kooselukas" sõnadega "metseen", "sugar daddy", "hooldaja", "rahamasin", või mõne muu sinu vajadustele paremini vastavaga.
KustutaÜhtlasi õnnitlen vabaduse puhul ja hoian pöidlaid (need on kipsist väljas), et raha su juurde ikka tee leiaks ja vaim ning keha rahulikult taastuda saaksid.
KustutaNo just - mul oli seni täiesti toimiv suhe, aga paraku otsustas mu "sugar mommy" aprillist tööst eemale jääda. Mis nüüd küll saab???
KustutaMees, kes ei laseks mul nälga surra, on ca 20 aastat mu elus olemas. Ilma, et oleks oluline, et ta on mees, ilma, et peaks kooselu kõne alla võtma. Seni pole raha küsinud, loodetavasti edasi ka mitte.
KustutaHooldaja võtan siis kui rahaliselt lubada saan - keegi võiks viinamarjadest ja arbuusist seemned välja nokkida ja mulle õigel ajal salvräti ulatada.
Ma soovin sulle head, kiiret taastumist ja palju seiklusi.
VastaKustutaJa imetlen teie kõikide julgust.
Tere tulemast vabalt hõljuvate apeksite klubisse (kus ma olen olnud kogu oma senise tööea)!
VastaKustuta(jaa ma tean, et vabalt hõljuv apeks on originaalis üks teine asi, aga teisalt ei oska meie olekut ka teisiti sõnastada.)
Linkedini võiks järsku seestpoolt õõnestada? Ma vaatan, et üks ukrainlane teeb seal näiteks peamiselt Ukraina-postitusi, mis võiks samahästi olla twitteris või substackis ja üldse poleks piinlik.
Kuidas sa, kullake, nii noor veel oled, et pensioni ei saa? Mul oli ka pensionini 3 aastat aega, kui töö kaotasin. Kuidagi nikerdasin selle aja lühikeste töölepingutega oma firma alt nii ära, et haigekassa oli olemas, kuni pensioni vihmavarju alla pääsesin.
VastaKustutaAga töötukassasse mine ikka. Enne seda oleks kasulik kusagil vähemalt 9-päevane tähtajaline tööleping saada. Siis saad töötukindlustushüvitist ja nälga ei pea kannatama.
Aga muidu on see ilmselt õige otsus aeg maha võtta. Kui töötad enda surnuks, siis ei saa ei pensioni ega puhkust.Ja edu uue eluraja leidmisel!
Mul on pensionini 7x3 aastat + veidi peale.
KustutaEdu uute väljakutsete leidmisel, ehk siis lihtsalt eksistentsi nautimisel ja teiste rabelemist rahumeeli kõrvalt vaadates ;) Mu arust on kogu see pensionisüsteem täiesti valepidi üles ehitatud. Väidetavalt lähevad inimesed Eestis pensionile keskmiselt 65 aastaselt ja keskmine eluiga on 80. Seega veedab kodanik 15 aastat pensil. Mu arust võiks pensioni (võime ka nimetada kodanikupalgaks) saada vanuses 20 - 35 kui enamus inimesi saavad täie rinnaga ulaelu nautida. Töötada võib ju rahumeeli surmani, kui just rasket füüsilist tööd enam ei jaksa teha siis kontorilaua taga jõuab ikka istuda.
VastaKustutaIse olen juba mõnda aega pensionimõtteid peas veeretanud, paraku töö liiga lihtne ja stressivaba, puhkus kuninglik - lihtsalt ei raatsi sellist kuldmune munevat hane lendu lasta.
Nomaitea, inimeste füüsilised ja kognitiivsed võimed siiski langevad ajas; 80 pole enam kuigi palgatav ... need kõlbavad veel ainult riike juhtima ja kaost külvama.
Kustuta17:32-le Oi, see oli hea, seee oliii heaaa!
Kustuta20-35 elab riigi (pensioni) toetusel täie rinnaga, 35-65 töötab ... 65-80 töötab, peale 80 kohustuslikult pensile. Samas on aju vanus veel individuaalsem kui organismi füüsiline iga. Küll näinud vanurite mõtteviisiga noori inimesi ja ka 90 aastaseid täitsa terava mõistusega kodanikke.
KustutaMa arvasin, et kirjutise autor oli Kaamos. Puudus by W. Nüüd on veidi teine vaatenurk või perspektìiv olukorrale.
VastaKustutaKuidas see oligi, kõik saab lõpuks korda, ja kui pole veel korras, siis pole veel ka lõpp.
Ma olen ammu juba pensionär, aga lammutan veel tööl käia. Kui ükskord nii dementne olen, et enam autoga tehase ette ei oska sõita, siis jään koju.
KustutaMa ka arvasin.
KustutaSest kahjustused ja nende ilmatu kaua võttev kadu on kattuvad teemad ja.
Aga palju vedamisi!
Kuna mul pole pakkuda töötavaid lahendusi ega täpseid kaastundesõnu, siis soovin ja soovitan ainult tervist.
VastaKustuta