Just. Kukkus kosmosest ja sinna ka haihtus.
Mitte seepärast niimoodi, et kosmiliselt hea - kuigi halb ta ei olnud, seda kindlasti, vaid seepärast, et Universe Symphony Orchestra on nii geneeriline kogum, et ma ei suutnud leida isegi dirigendi nime, rääkimata muusikute ja lauljate omadest.
Võibolla oli kusagil müügil kavaleht ja seega on viga minus.
Kui mina saan nüüd oma katkist kätt ravides ametlikult töölt välja lülituda, siis mu teatrikambasemud seda ei saa, neid aitavad muud meelelahutused. Kuna enamikel juhtudest on meil piletid ostetud kuid ette, siis nii pikalt plaanitud asjadest olen nõus loobuma vaid juhul kui mu pea otsast tuleb. Seega sai täna ühe sõbraga käidud Vanemuise Kontserdimajas juba augustis soetatud pileteid pruukimas. Sama sõbraga oleme sama kontserti suvel Jurmalas aia tagant muruplatsil pikutades kuulanud, nüüd siis esimene rida, päris kenasti keskel.
Tore oli, palju äratundmisrõõmu kunagiste rokkmuusika mässumeelsete pahade poiste repertuaari kuulunud lugude sümfooniaorkestrile kohandatud versioonide näol. Sõber on sellise muusika tuline fänn, tema rõõm tegi ka minu tuju heaks, aga mu enda mõte liikus rohkem neil radadel, et ...
...nüüd läks lause kole keeruliseks.
On see nüüd linnalegend või ütles seda tõesti iidammu keegi poliitik, kellele kurdeti stagneerunud ühiskonda pahupidi pööravate hipide rohkuse üle: "Oodake, nad lämbuvad varsti oma laste mähkmetesse!" Väga valesti ta ei öelnudki.
Kontserdi ajal tuli pähe mõte, et Nirvana, Metallica, Rammstein, isegi Led Zeppelin ja biitlid löödi oimetuks viiuliga, tümitati törtsuke flöödiga ja viimane mats anti tšelloga otse lagipähe. Sähke teile maailmavalu ja mässu! Pursuid istuvad saalis pehmetel toolidel ja plaksutavad dirigendi märguande peale või kiigutavad telefonide taskulampe trombonistide etteütlemisel.
Äh, siiski oli tore. Pealekauba on homme...ok, juba täna käes pühapäev ja saab kaua magada.
pursuid...
VastaKustutaOh, sinu kirjeldus on ikka nii hea!
"Kas näed värvit silmi, kuldseid hambaid suus?
Need me vaenlased on ilmsi, südamed neil puust!" (ei mäleta, kes)
Sütiste "Õhtulaul", 1933
KustutaEga ma teadnud, netist otsisin. Mässaja, kes sai oma unistuste ühiskonna. Ei tea kui rahul ta lõpuks oli?
Kui muusikat annab mängida nii elektrikitarril kui tšellol, on see hea muusika. Tehniliselt, ma olen pillimängija-laulutegija ja kuulan muusikat seda hertsideks lahti võttes.
VastaKustutaMiks eeldatakse, et noorest (syydimatust) mässajast peab saama vana (ikka veel syydimatu) mässaja? Või mida me mistahes protestist rääkides selle all mõtleme? Mind riivas yleolev ja samas kitsarinnaline lause "mähkmetesse uppumise" kohta, justkui inimestel oleksidki ainult umbes 2 väga jäika rolli yhiskonnas ja igasugune areng välistatud. Aga jäikade rollidega yhiskondades kahjuks nii ongi.
Sellele, kes arvab, et kipsis õlavarrega ei tohi kontserdil käia, anna vasta nina.
Viimase aasta jooksul olen käinud mitmel kontserdil kus näiteks "Kashmir" on erinevates orkestratsioonides esitusele tulnud. Kui esimesel kahel-kolmel korral on see olnud põnev, siis viimastel kordadel tuli pähe võrdlus Che Guevara pildiga t-särgiga. Kapitalismi vastu mässaja, kelle arvelt kapitalistid nüüd kasumit teenivad. Kuid nagu ütlesin: tore oli ikkagi.
KustutaLause mähkmete kohta pole minu loodud, see tuli mingi tolleaegse poliitiku suust, ma küll täpset tsitaati ega tsiteeritavat ei mäleta. Ses mõttes ta ei eksinud, et paljud mässajad upuvad lõpuks olmesse, vähesed jäävadki mässajaiks, nii mõnestki saab keegi, kes teeb mässust äri. Mina olen loll romantik, kes mässu pahupooli pole kogenud ja võin endale nostalgilisi ohkeid luvada.
Ma oponeerisingi tundmatutele onudele sellest kymnendist, kus mind veel olemaski polnud, ja vaikimisi normid nägid ette, et absoluutselt igast neiust, ka revolutsionäärist, saab suguseltsi teenindav vagur kodukana, loomulikult koos musterlaste ja briljantselt roogitud kodukesega. Mille hämarad luukambrid ja piinakeldrid on tunnistajate eest alati hästi varjatud, nagu peab. Vale muusikamaitse on ohtlik mõra selles ilupildis. ;)
KustutaTundub, et Zepi muusika hakkab klassikaks ja kaanoniks saama, sest ka youtubes on sellest, mh Kashmir'ist väga palju esitusi.
mulle meeldis Kaarna kommentaar, see tõi erinevaid mõtteid pähe. Üks oli see, et noored mässulised muusikud on omavahel kuidagi sarnasemad, kui see, mis neist vanast peast saab. Mõni jätkab sex n drugs n rockn'rolli real, mõnest saab tüütu vandenõuteoreetik, mõnest tore tark vanainimene ja nõnda edasi.
KustutaTeine mõte, et osa nooruse mässulisusest paistab sellena läbi vanema põlvkonna prillide. Eri põlvkonnad on nagu eri rahvusest, ühe põlvkonna konventsioonid šokeerivad teisi. Osa nooruslikust mässumeelsusest on väga konventsionaalne, neil ei ole lihtsalt oma vanemate konventsioonid. Või siis on kohustuslikud Noorpõlve Mässumeelsuse (TM) konventsioonid, mis tuleb normaalse arengu puhul läbida. (meenus muretsemine, mida olen tnp kohanud, et noored ei joo enam alkoholi, elada ei oska!)