Saaks huvitavad ajad ometi otsa. Tunnistage üles, kes selle needuse mu kaela saatis?
Kuniks need kestavad, olen pahur, ülikriitiline ja võimeline olukorras, kus süsteem mind ärritab, isegi lõrisema.
Tõsi küll, peene häälega ja pärast viisakalt vabandades.
Ei midagi isiklikku, lihtsalt äri, andke andeks!
Nüüd hakkan siin jaurama, aur kolba all keeb üle.
Täna on Rakveres vist mingi üritus, kus hulk enesepiinajad sportlasi jookseb siit sinna ja on rõõmsad. Tänaval jooksevad, kohati maanteel lausa, kui aus olla. See eeldab mõnel juhul sõidutee ajutist sulgemist teistele liiklejatele, aga olgu tänapäeva flagellandidel ka mõni hea päev.
Päeva keskel hakkasin Tartu poole välja sõitma, just ringteele keeramise kohas seisis lapsepõskne noormees G4S jaaniussijopes. Ega ta suurt kätega ei vehkinud, vaatas lihtsalt kurva näoga, kuidas ma plaanisin ringile välja sõita. Noh, nii igaks juhuks tegin akna lahti ja küsisin, mis mureks.
"Eeee...kuhu te kavatsete sõita?"
Oi, häbelik hääletaja vist. Ilm on kehv, eks ma siis...
"Tartu teeotsast maha."
"Eee....ma ei saa teid sinna lubada!"
"Misasja? Miks?"
"Eeeee...siit hakkavad kohe inimesed jooksma, tee peab siis kinni olema."
"Mis inimesed?" (Ok, oli küll loll küsimus, ma tean)
"Sportlased. Mingi jooks on. Sealt tulevad (ebamäärane käeviibe) ja sinnapoole....kuhugi...lähevad" (veel umbmäärasem käeviibe)
"Millal?"
"Ei tea. Kohe varsti"
"Kustkaudu ma ringi sõita saan?"
"Eeee...ma ei tea..."
No kuulge!
Mõtlesin teda lihtsalt eirata ja ülbelt edasi sõita, aga see neetud pedant minus oli just sisemise mässaja nupuvõttesse rabanud ja kägistas mis jõudis. Keerasingi hoopis üks teeots varem maha, seal vahetasid Piibeleht ja Vestmann oma kohad ning ma helistasin G4S-i.
"Jah, täna on Rakveres MINGI jooks, jah, meie turvame, ei, me ei tea, milline info turvajatele jagatud on..."
Ei mingeid viitu, ei mingit teavet ümbersõitude või ooteaja kohta...loodan südamest, et mõni minust käredam autojuht tolle poisikese kallal vägivalda ei pruukinud või jooksjaid mööda maanteed taga ajama ei hakanud.
Kui juba vingumiseks läks.
Lilleoru poe juures seisis keskhommikul kena noormees, pakk CD-sid käes ja tegi LHV-d järgi. Reklaamis oma bändi, parseldas plaate.
"The Masquerade"
"Rockmuusika (siis vaatas mulle otsa), no meil on selliseid meloodilisemaid ballaade ja..."
Teate, mõtlesin auto plaadimängijast Judas Priesti plaati välja lastes, et uut asemele panna just sellele, et Halford kriiskas publikut oimetuks juba siis, kui mina kooli läksin. Ja ikka proovitakse minuvanustele müüa muusikat stiilis "Sült ja Valss Onu Heinoga".
Bändipoisud, kas te olete kursis, et teie vanemaidki ei olnud sündinud, kui mu lemmikud kitarre lõhkusid?
Esiteks, noormees, ärge reklaamige oma loomingut luisates, ükskõik, kui väga teil neid plaate ka müüa poleks vaja. Kui need on ballaadid siis olen mina hiinlane. Plaadil tunnistate end ise metal-muusika tegijaiks, nii öelgegi.
Enne kui nüüd keegi nutma hakkab: muusika oli päris hea. "Welcome to the the masquerade" ja "Spread your wings" peaaegu väga head. Negatiivne oli laulja lamedavõitu hääl rahulikemas lugudes. Rahulikult laulmine ei pea olema lame laulmine. Äkki on põhjuseks väga eestipärane inglise keele hääldus? Tehku eesti keeles, Týr teeb oma lugusid fääri keeles, jube hea on!
Edit: bändi FB-lehel ongi esimene eestikeelne lugu üleval, laulja hääl ON kandvam! Laulusõnad olid naljakad, absoluutselt iga rida oli omaette klišee, aga ikkagi oli parem kui võõrkeelsed plastmasslood.
Veel üks täiendus: plaadimüüja oli vist pühapäevahommikust õlleraha teenimas, nende pundi viimastest FB-uudised on juba nii vanad, et levitavad kopitushaisu. Kutt valetas bändi äsjaalustanuks. Häbilugu.
Aa, et milline osa sellest amatöörarvustusest vingumine oli?
See, kus ma lärmasin minuvanustele pakutava muusika üle. Ma sõitsin koju minnes ekstra sellepärast, et toda plaadimüüjat sarjata Lilleoru parklast läbi, aga ta oli juba läinud.
Veel mõnikümmend aastat ja keeran oma VEF-i Vikri peale: "...pensionäride klubi "Ühe jalaga hauas" soovib tragile Chrysti-Kätriinale õnne ka viimaseks veerandsajaks, soovilooks mängige palun vana head Devin Townsend Projecti vokaal-instrumentaalpala "Juular" trummipartiid Dirk Verbeureni esituses."
Ja nüüd olen ma väsinud.
Täiesti plöts.
