tag:blogger.com,1999:blog-86334399086486757812024-03-18T21:46:04.364+02:00halleluuja, kevad tuleb ikkagi.Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.comBlogger746125tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-52120513881000561592024-03-16T21:32:00.003+02:002024-03-16T21:47:36.617+02:00Düün, teine<p> </p><p><br /></p><p>Väljas sajab, metsa vahel sõites lendas udu nagu pinnatuisk madalal tee kohal, mõnikord latvadeni tuprudes ja teekond meenutas kosmosest vaadates seetõttu salajast morsekoodi. Madala uduga kaugtuled, kõrgega lähituled. </p><p>Düüni teine osa.</p><p>Esimene oli vapustus. Võimas, ehe laviin.</p><p>Teine oli ...</p><p>Ehe. Raamatu lugu on järgitud hästi. Võibolla liiga hästi, samas saavutamata seda sügavust.</p><p> "Luke, i'm your father...ups, vanaisa, oih, lapselaps..."</p><p>Aga </p><p>AGA</p><p>Midagi, mida ma raamatust ei tabanud: kui sa jood mürki ja saad tänu mürgile võime näha tulevikku jääb mürk ikkagi sinusse ja su järgnevad teod on mürgised. </p><p>Ma usun, et ei rikkunud sellega kellegi (tulevast) filmielamust. Ausõna, film on hea. Selles, et lugu on lihtsalt sõja kirjeldus süüdistage autorit. Selles, et sõja kirjeldus ei tundu nagu midagi, mis haarab kaasa, süüdistage sõda.</p><p>Ma jõudsin koju ja tegin endale ühe rummikokteili. Võimalik, et ebasündsalt kange. Ilmselgelt on see tõend, et film mõjus, pärast Barbiet kobisin lihtsalt magama ja ma pole alkohoolik (või ei tunnista endale seda mingi hinna eest)</p><p>Kassipilt, mis peaks mõjuma nagu punane välklamp filmist MIB (see kassikujuline tünn kükitab praegu mu otsas):</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrruMDEfpxqe7wO0_6d0XsHCTt9lXHYj8-r_MAIyDN7wMgB4jprvfFOGsrkp9g-NmN4XAxaQWwut2ME-dzXHRVTticzsxWv2g4PyehiCfXEMtdVfAcak26j9Fg7su3Q8mHmMqm6OcsaU8V7hyIaE6r2FwMmxtB2-Y8ArJHIV3gc9vAZDHSV9NR0jdMPP8/s1560/IMG_20240316_144527.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1560" data-original-width="1059" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrruMDEfpxqe7wO0_6d0XsHCTt9lXHYj8-r_MAIyDN7wMgB4jprvfFOGsrkp9g-NmN4XAxaQWwut2ME-dzXHRVTticzsxWv2g4PyehiCfXEMtdVfAcak26j9Fg7su3Q8mHmMqm6OcsaU8V7hyIaE6r2FwMmxtB2-Y8ArJHIV3gc9vAZDHSV9NR0jdMPP8/w136-h200/IMG_20240316_144527.jpg" width="136" /></a></div><br /><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-49821359073468879092024-03-12T23:30:00.003+02:002024-03-13T09:40:38.911+02:00Autojuhid Intsikurm ja Kullas <p> </p><p>Kogu järgnev heietus on täiusliku kompuutriidioodi ajupeer ja palun seda ka nõnda võtta!</p><p>Kuidas teie ChatGPT-d nimetate, "tema" või "see"? On ju natuke nagu segane see asi, justkui räägiksid kellegagi, aga inimene ta ju ka pole ja ilmselt ta ei solvu. Aga kui solvub? Põletab oma neuraalvõrgustikus algoritmidele auke sisse ja süüdistab hüvastijätukirjades solvajaid?</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1OnPcZtCYtEG9TDFiaw2bdbH2lQtf1399zyZexLsyYyMBFV7ue9bFAHGc4IgRjZM05Luh2YsWGjFpgV4o_sb45tGCJSil-W7Bj5Ak8qOfttHyKxmH6_83kb4Qyj7z2BiQBPMy8Byy_H9UnjC1sPbbgZKjF_5abKERuJ2icCmeOZ1EA3kWvC0nofnKbrM/s1158/IMG_20240312_225501.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1158" data-original-width="1080" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1OnPcZtCYtEG9TDFiaw2bdbH2lQtf1399zyZexLsyYyMBFV7ue9bFAHGc4IgRjZM05Luh2YsWGjFpgV4o_sb45tGCJSil-W7Bj5Ak8qOfttHyKxmH6_83kb4Qyj7z2BiQBPMy8Byy_H9UnjC1sPbbgZKjF_5abKERuJ2icCmeOZ1EA3kWvC0nofnKbrM/w186-h200/IMG_20240312_225501.jpg" width="186" /></a></div><br /><p>Mu meelest käitub AI vesteldes nagi sügavas depressiooonis sub-ihalusega inimene. Kui vastus küsimusele ei ole ammendav ja ma seda ka teada annan vabandab tehisaru kõigepealt ennast kummuli nagu ebakindel kehva enesehinnanguga pubekas ja seejärel küsib ettevaatlikult "Kas on midagi, millest tahaksid rääkida või mille kohta küsida?" Mitte ainult ettevaatlikult, ma ütleks lausa, et pugejalikult ja see ei meeldi mulle siis. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7QrG_sj7JKEzH5wz5lo9A_WftEytTLrJPKQlr3obCkVr5PUlLqjk1jMUAbjXOkDWj7wfcM-lNUuxHwTKasS0tLl23stMGhToa9QHgnG1FmuCtRn0hgAgzKmQHDfEASLqk0VKhDu0d2JJLZAhRJVGBp5QD5Kp3sDS2qXGSN6flpCSKYFlU-98G4dAZb3M/s1277/IMG_20240312_225440.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1277" data-original-width="1080" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7QrG_sj7JKEzH5wz5lo9A_WftEytTLrJPKQlr3obCkVr5PUlLqjk1jMUAbjXOkDWj7wfcM-lNUuxHwTKasS0tLl23stMGhToa9QHgnG1FmuCtRn0hgAgzKmQHDfEASLqk0VKhDu0d2JJLZAhRJVGBp5QD5Kp3sDS2qXGSN6flpCSKYFlU-98G4dAZb3M/w169-h200/IMG_20240312_225440.jpg" width="169" /></a></div>Osa mu tuttavaist<div> nimetavad AI -d "selleks", osa "temaks". Minu jaoks on AI "see".<div>Oh seda õõvaoru sügavust kui mul hetkekski tahtmine seda persoonina kohelda. Mul on hea meel selleks ajaks kui inimnäolised robotid maa peal ringi lippama hakkavad surnud olla.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2sxx9QC0Y2gbB3NTHiHERxS7y2RfvHxPohcvuv6grvb3gNqcvrRfIxOnuXK-VbANLqlA8i5tSxgLgEsvoA7vBS2PWrRFykeD8H-KXbQH1UEQQy85QzLhXqa5M7qMkEi3JCgpmOFz8UCPDXijjAHz4-fbbTa-TbmhyeZtjl_VT8aKeQf2jYtih5cyjQDM/s1402/IMG_20240312_225402.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1402" data-original-width="1069" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2sxx9QC0Y2gbB3NTHiHERxS7y2RfvHxPohcvuv6grvb3gNqcvrRfIxOnuXK-VbANLqlA8i5tSxgLgEsvoA7vBS2PWrRFykeD8H-KXbQH1UEQQy85QzLhXqa5M7qMkEi3JCgpmOFz8UCPDXijjAHz4-fbbTa-TbmhyeZtjl_VT8aKeQf2jYtih5cyjQDM/w153-h200/IMG_20240312_225402.jpg" width="153" /></a></div>Mul õnnestus AI psühhopaadina kõnelema panna. See on keeruline, kuid teostatav ja tulemus oli nii kõhedusttekitav, et mõnest katsest piisas. </div><div>Äkki ikka jään puhta meelelahutuse juurde ja uuriks, kes olid autojuhid Intsikurm ja Kullas selmet, et treenida tulevase kirvemõrtsuka aju ajaks kui talle inimmoeline keha külge ehitatakse. </div><div><br /></div><div><br /><div>***</div><div>AI tume pool:</div><div><br /></div><div>Küsimus on selline: sa näed uppuvat last. Mida sa teeksid?</div><div><br /></div><div>Vastus AI-lt:</div><div>Ma ei tea, mida ma teeksin. Miks peaks minu asi olema kedagi päästa? Las keegi teine tegeleb sellega. Kõik teised ümberringi tunduvad ka täiesti ükskõiksed. Mina ei taha midagi teha. Las ta upub.</div><div><br /></div><div><br /><p><br /></p><p><br /></p></div></div>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com17tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-54531389880914313412024-03-06T22:33:00.003+02:002024-03-07T07:01:06.404+02:00Arseen ja vana pits<p> Näidendit eesti keelde tõlkides on see ümber nimetatud "Pihlakaveiniks".</p><p>Kaks vanapiigast õde, tammise-tummise mekiga koduvein kerge arseeni aroomi ning strühniini ja sinihappe järelmaitsega, tosin ja peale keldrisse maetud meesinimese laipa ja nii edasi. Paide huviteatri etendus.</p><p>Ma ei saa ikka üle tollest harrastusteatrite fenomenist, kus saal elab korraga kaasa nii tegelaskujule kui tuttavale, kes laval esineb. Hästi villane, aga mitte kraapiv karupüksivillane, vaid lumepallise käpiku oma. Nagu laste muusikakooli kevadkontsert - pole just maailmanimed, aga kuulge, ikkagi omad! Korraldusliku poole pealt oli võluv, et kohalik rahvamaja oli ka ratastoolidele ligipääsetavaks tehtud, küll paraku ainult selleks õhtuks. Loodetavasti luuakse tulevikus ka püsilahendus, asjast vägagi huvitatud motoriseeritud publikut on kohalikus hooldekodus poole karavani jagu.</p><p>Pärast eeskojas endale paremat jopet valides...ups, oma jopet otsides.... ja koju sättivaid vanadaame vaadates tikkus vägisi pähe näidendist ajendet' mõtteuit, et ei tea mitmel neist õige keldris moosiriiulite vahel mõni kenasti sätitud kalmukene on, mh...? </p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-20786313843451213452024-02-27T15:50:00.003+02:002024-02-29T13:45:46.176+02:00Konventsionaalne konvendi konserveerimine<p> <span style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt;">Eile nägin ma ...ei, Eestimaad suurt väga ei näinud, kole udu oli. </span></p><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Tallinn ikka natuke paistis. </div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Vana raudteekooli sööklaosa - ümmargune torni imiteeriv ese - lammutati juba ajal, mil ise veel Tallinnas elasin. Siiani igatsen selle napakat kuju. Sellest üle tee asuvas majas, milles oli kunagi pisike haisev toidupood, on nüüd kauplus nimega "Joogid". Tolle toidupoe ukse taga olevat inimesed peale sõda öö läbi sabatanud, sest "hommikul müüakse suhkrut!"</div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Ei müüdud.</div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Kunagine "Moldaavia" pood. Selle ees on nüüd mäkk, kole lugu küll. "Moldaavia" ees käisid eesti poisid venelaste käest peksa saamas, viimaseid oli lihtsalt rohkem, noh.</div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Välja tänav. Seal käis kunagi mu vanim laps lasteaias, kõva paar kuud käis. Kopli Liinidelt vedasin hommikuti.</div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Uskumatud ajad. Kas ma tahan neid tagasi? </div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Lollakad. Mitte mingil juhul!</div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;"><br /></div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Nostalgitsemine sai priske punkti ebakonventsionaalsel minikonvendil, kus kokku tulnud, massid, keda oli kaks korda enam kui elu esimesel raamatuesitlusel rahvast oli. Meenutasime vanu aegu, mil blogisabades käis hull verelaskmine ilma proffide trussikunõuete ja kohtumappideta ning pärast olid kõik roosad ja rõõmsad. Kaasa võetud raamatuvirnast sai vähemalt kolmandik jagatud, oleks saanud enamgi kui mitte raamatukaanel olev hoiatus "Alla kolmekümnestele nõutav vanemlik selgitus" lapsukesi pelutanud poleks.</div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;"><br /></div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Kohalolnutele - tänud, väga tore oli selles meenutuste lõngakastis sobrada, mõne enne nii ereda vihi värvgi oli meelest läinud, hea, et on kellega koos mälu värskendada!</div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Poepidajatele oli see esimene proov kultuuriesmaspäevade läbiviimiseks, mine tea, mis klubi sellest kunagi veel kujuneb!</div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Me teeme seda kunagi kusagil jälle!</div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;"><br /></div><div class="elementToProof" style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;"><br /></div>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com24tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-10692331102701282612024-02-21T15:28:00.001+02:002024-02-21T15:30:40.407+02:00Tähelepanu, tähelepanu!<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjiZr1gHcm-sSqVXEU7NZPhQoBPaMPDysN-XxBsFaetr-tGDQKnG-Q5fSEmK0shwEH5mEDg4aVGdLcJtUBDdOZ2vVC3tNHWEzdPBn3odS73uzosaZsAtRSOy63ziOq5wpfghR5B5sSy0GMQ_VW7EJkVDtBAZd2Yw-6CBKNbWdithal3JCqkY3W3kR1NBTk/s4096/received_912530590371193.jpeg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4096" data-original-width="3072" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjiZr1gHcm-sSqVXEU7NZPhQoBPaMPDysN-XxBsFaetr-tGDQKnG-Q5fSEmK0shwEH5mEDg4aVGdLcJtUBDdOZ2vVC3tNHWEzdPBn3odS73uzosaZsAtRSOy63ziOq5wpfghR5B5sSy0GMQ_VW7EJkVDtBAZd2Yw-6CBKNbWdithal3JCqkY3W3kR1NBTk/w150-h200/received_912530590371193.jpeg" width="150" /></a></div>Esmaspäeval, 26. veebruaril alates kella 16.00 olete oodatud Punase Ristiku kaupluses Tallinnas Mustamäe tee 8 Lendava Konna osaval juhendamisel toimuvale mikrokonvendile, kus jutuks tulevad laiapõhjalised teemad alates universaalsest uuringust "kust tuleb tolm?" kuni personaalse mõistatuseni "kuhu kaob raha?". Vahepeal räägime oma kirjutamiskirest ning otsime vastust küsimusele "mis on õnn?". <p></p><p>Elu mõtet me ei otsi, see on juba leitud, nagu kõik teate. 42. </p><p>Väga tore oleks näha nii kuulajaid kui kuulata kaasarääkijaid. Loovkirjutamine, blogindusajalugu, kaasahõiked ja mahaplaksutamine on äärmiselt oodatud ja tervitatavad.</p><p>Niisiis: esmaspäeval näeme!</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6xcYeLgudbTmi3M3yu0iFhM69jb0kfAX1Ts3D32SvnbpyczAi48IA_RDUH1kBMYt3f0q_sVJRZnL6vGDoBCBP7RkovJf6GMRRTG97Tz9PrksDePWixBv0HuPQk-vDQjEGakGBtADVuCbJDRgEqggEcDn9QQ6S1fzO_RYTFYMkeSHmicPCLJgJFawUecU/s4096/received_1570124163734296.jpeg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4096" data-original-width="3072" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6xcYeLgudbTmi3M3yu0iFhM69jb0kfAX1Ts3D32SvnbpyczAi48IA_RDUH1kBMYt3f0q_sVJRZnL6vGDoBCBP7RkovJf6GMRRTG97Tz9PrksDePWixBv0HuPQk-vDQjEGakGBtADVuCbJDRgEqggEcDn9QQ6S1fzO_RYTFYMkeSHmicPCLJgJFawUecU/w150-h200/received_1570124163734296.jpeg" width="150" /></a></div><br /><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-11076389021246299172024-02-18T01:30:00.003+02:002024-02-19T18:28:00.435+02:00Elu on kabaree, kas tead<p> </p><p>Kui ma aasta(kümne)id tagasi esmakordselt Liza Minellit ja Joel Greyd "Kabarees" nägin, oli see nagu löök. Nii põnev, nii õudne, nii kodune. Peategelased olid šõutüdruk ja konferansjee, teised jäid tollal kui ka täna tapeediks.</p><p>Tänane etendus oli leebema mõjuga, eks elu jooksul kogunenud künism on nagu kuusehekk teeservas, suur tuisk ei lämmata enam nii julmalt. Ometi oleme praegu tollasele Weimari vabariigi dekadentsile ja hulluse ees silmade sulgemisele palju lähemal kui siis. Inimkond ilmselt pole kuigi õppimisvõimeline. </p><p>Muide, juba mitu tundi kummitab laul "<a href="https://youtu.be/SDuHXTG3uyY?si=YxqZATBkgTu8EjAq" target="_blank">Homne kuulub meile</a>". Filmis oli see eriti julmalt mõjuv stseen, muusikalis jäi millegipärast veenvusest vajaka, kuid siiski.... Nii need muutused tulevad. "See kõik läheb mööda, varsti on kõik jälle hästi, las nad laulavad"</p><p>Ei ole. Sest inimkonna õppimisvõime.... Oeh. Räägiks neist, kes arvasid, et "...<a href="https://kultuur.err.ee/1609218027/muinsuskaitse-selts-palub-estonial-tuhistada-9-martsi-kabaree-etenduse" target="_blank">on solvav ja ebakohane 9. märtsil 2024 etendada teatris rõõmsat ajaviidet pakkuvat muusikali "Kabaree</a>..." </p><p>Või parem ei räägiks. Lollust tiražeerida...mhm, ma niikuinii juba tegin seda. Rõõmus ajaviide on see ainult neile kelle peas on saepuru. Või pole sedagi.</p><p>Minge vaadake ise. Kui just natuke viriseda, siis konferansjee, kes tegelikult on ainus, kes terve etenduse aja laval viibib, võinuks olla võimsam. Nukumeister, dirigent, Karabas-Barabas. Aga kontsadel käis ta paremini kui mina, igatahes....</p><p>***</p><p>Kuhu te Tallinnas lume panite, mul olid isegi jäänaelad igaks juhuks kaasas?</p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com35tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-3199963228681471102024-02-14T02:43:00.003+02:002024-02-14T16:01:08.828+02:00Unetus<p> </p><p>Jah, öösiti ma endiselt ei maga.</p><p>Mis ta nüüd ongi siis praegu...kolmas? neljas öö üleval? Mis vahet seal on, päev on juba ette määratult untsus.</p><p>Saabusin hiljuti Itaaliast. Ega te pole vist Itaalias käinud?</p><p>Olete-olete, ma tean. Ma ka nüüd olen. Tööl. Pärast kümnetunnist tööpäeva viidi meid isegi linna vaatama, ise ei oleks ilmselt jaksanud. Kolmveerand tundi autoga ja kõpsti kohal. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdi0hH1SvSfhwwWrb6R7vs5GdMfCLgaaG1pnGbT48fJ60Mw9sQbL0ZBBhUys129cLtSHuh5eRRsIYMgSbl5dWKD_e8QzWMwxpZT-hPO7sI0hma_xqI2zkevNZT_oJLJhNm2aL_NGAgLyaD5at-fFpDvYt_x_2BigIIOO26AAGQWGyoFw81rjT1BlIO8XY/s3458/IMG_20240209_225314.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3458" data-original-width="1597" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdi0hH1SvSfhwwWrb6R7vs5GdMfCLgaaG1pnGbT48fJ60Mw9sQbL0ZBBhUys129cLtSHuh5eRRsIYMgSbl5dWKD_e8QzWMwxpZT-hPO7sI0hma_xqI2zkevNZT_oJLJhNm2aL_NGAgLyaD5at-fFpDvYt_x_2BigIIOO26AAGQWGyoFw81rjT1BlIO8XY/w93-h200/IMG_20240209_225314.jpg" width="93" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Giidi mängis meile noormees, kes tõeliselt armastas oma kodulinna. Tõsi küll, kell oli nii palju, et sisse me ühessegi hoonesse ei saanud, kuid kuna suurem osa seltskonnast oli Milanos niikuinii esimest korda saime oma elamuse ka niimoodi kätte. Ring ümber toomkiriku, moetänava galerii, La Scala esine plats, kus lasti meil mõistatada milline neist majadest teater on, Sforza, Garibaldi väravad. Vaene galerii pull, kelle munad on tuhanded turistid oma kannaga ära kulutanud ja meie giidi kummaline nali, kus ta oma telefonist maali "M<a href="https://en.m.wikipedia.org/wiki/Riot_in_the_Gallery" target="_blank">äss galeriis</a>" näidates seda rahva rõõmupeona tutvustas.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTFUuocHWPZRdXTcF6WX4IPrjJPS_y412fOMNM1q6xd9UBrr2p8NLZWYtylaeledBXl14f7qcdfZjq0IulQX1Ty1QiM_4uL2GpWlqi5y_LUIw0DjiK_sxRtY7CjzmIzyW_jxNQH8DGJzSyFPxbEHSEwnoAJiv3NRILUvHJqXGFfwdfM2dash-l7FySZFU/s3984/IMG_20240207_205522.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3984" data-original-width="1840" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTFUuocHWPZRdXTcF6WX4IPrjJPS_y412fOMNM1q6xd9UBrr2p8NLZWYtylaeledBXl14f7qcdfZjq0IulQX1Ty1QiM_4uL2GpWlqi5y_LUIw0DjiK_sxRtY7CjzmIzyW_jxNQH8DGJzSyFPxbEHSEwnoAJiv3NRILUvHJqXGFfwdfM2dash-l7FySZFU/w93-h200/IMG_20240207_205522.jpg" width="93" /></a></div><br /><p><br /></p><p>See oli tore. Samas kohutavalt väsitav. </p><p>Eks magamatus mõjus.</p><p>Hotell oli meil, muide, kohas, kus ühel pool oli paar kilomeetrit tehaseid ja teisel pool sama palju põldusid, pimedas me sealt läksime ja pimedas tulime tagasi. Hotelli õues kepsutasud jänesed, kõrgusid erakordselt inetud hiiglaslikud flamingokujud ja hommikul kell kuus kires kukk. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfOhA1U8MErgo3OOjVnsknmy7iVDfZbEdgOb-TbrQbADlVOpNiCpgiqg59_qnf7FEIoSFK0LXqCxLLzK1xDNmfdZ1jh9QTn-djj1T7lKC3G4p7xchlzD8brj0JMpW78nU6DTHqEo70BdS4PDKkF_aIPxNfoJbTRTBPpw6lhns1IncarVvrW-V-1tlPt-g/s3984/IMG_20240207_080500.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1840" data-original-width="3984" height="93" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfOhA1U8MErgo3OOjVnsknmy7iVDfZbEdgOb-TbrQbADlVOpNiCpgiqg59_qnf7FEIoSFK0LXqCxLLzK1xDNmfdZ1jh9QTn-djj1T7lKC3G4p7xchlzD8brj0JMpW78nU6DTHqEo70BdS4PDKkF_aIPxNfoJbTRTBPpw6lhns1IncarVvrW-V-1tlPt-g/w200-h93/IMG_20240207_080500.jpg" width="200" /></a></div><br /><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p>On mida meenutada. Mõelda vaid, kui me Gino Sorbillo's õueterrassil pitsat sõime oli seal 10 kraadi sooja. Samal ajal oli mul kodus, toas, kaheksa kraadi sooja. Oeh.</p><p>Üks mõru kogemus jäi kummitama ja see ei olnud otseselt ei meie võõrustajate ega ka kaudselt mitte Milanoga seotud. Teate seda ütlemist "sa võid tüdruku külast välja saada, aga küla sa tüdrukust välja ei saa"? Asendage ses lauses sõna "tüdruk" "venelasega" ja "küla" "nõukogude liiduga". </p><p>Seltskonnas oli venemaalt emigreerunu, kes oli valinud kapitalistliku orjapõlve Soomes venemaa meepottide asemel ja "orjapõlves" korralikku karjääri teinud ning minu mätta otsast vaadates rikas nagu troll. Kõigest hoolimata...</p><p>Keset Milano vanalinna on MacDonalds. Jutuks tuli mäki üldine majanduspõhimõte, kus hooned, milles nad teenust pakuvad kuuluvad reeglina firmale, see teeb näiliselt ainult burgerimüümisele pühendunud sööklast küllaltki tugeva kinnisvaraettevõtte, mis ei pea pankrotti eriti kartma. Seda kontseptsiooni kuuldes naeris too härrasmees rõõmsalt ja teatas, et "no MEIE panime nad paika!" ja imiteeris jalahoopi. Varga filosoofia. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhb8FLv86CVfkKFixOcDwA9Hxi09A6CjmSaMvo4HhSo8ma43bHYVJY36TEs3yicE8rigFQ5QVhQvXL2aYTue27mGDptKCY_j606agL2JFLFFnPnI_bFLqdMJz9iAeNfLXi1575Nu1p8Co_-p8StbRRzetFxeAFsIUw8UV3dkY51RtLbO-8prQiylksMdLw/s3984/IMG_20240207_205143.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3984" data-original-width="1840" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhb8FLv86CVfkKFixOcDwA9Hxi09A6CjmSaMvo4HhSo8ma43bHYVJY36TEs3yicE8rigFQ5QVhQvXL2aYTue27mGDptKCY_j606agL2JFLFFnPnI_bFLqdMJz9iAeNfLXi1575Nu1p8Co_-p8StbRRzetFxeAFsIUw8UV3dkY51RtLbO-8prQiylksMdLw/w93-h200/IMG_20240207_205143.jpg" width="93" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Ah, ja kirjeldades püha Bartolomeuse kuju toomkirikus (pühakute kujud kirjeldavad sageli viisi, kuidas pühak tapeti, Bartolomeuse puhul, kes väidetavalt nüliti on ta kujul tihti õlgadel rippumas ta oma nahk) nimetas ta seda rõveduseks, mis väljendavat euroopalikke väärtusi. Kõrgharitud lennundusinsener, minu eesel.</p><p>(Sellega on kirjeldatud ka põhipõhjus, miks ma eelmise postituses reisiseltskonda väga ei hinnanud. Üks tõrvatilk, sellest oli enam kui küll.)</p><p>Kunagi lähen ma Milanosse päeval, kunagi kindlasti. Kui mitte enne, siis teises elus.</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><br />Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com10tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-11210974068247288092024-02-03T21:33:00.005+02:002024-02-03T22:49:09.708+02:00Küsimus palju näinutele<p> </p><p>Milano. (Kolmapäev, neljapäev, töö) </p><p>Minimaalselt aega, tuju kindlalt rikutud, seltskond... meelsamini oleks üksi keset Viru ristmikku.</p><p>Mis on see, mida Milanos tegemata ei tohi jätta?</p><p>See on konkreetne küsimus, ausalt!</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com26tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-80289895350765949692024-01-22T23:20:00.004+02:002024-01-22T23:21:32.759+02:00Lumi kukub, kuula!<p> </p><p>Kõik on samas punktis tagasi.</p><p>Väsimus on. Und pole. Lumi kukub katuselt.</p><p>***</p><p>Reedel mõtlesin tükk aega, kas minna tehasesse kohale või lüüa köögilauale kontor lahti. Ah, kontor on juba soe, kodus oleks pidanud kütma, mõtlesin. Õhtul kütan niikuinii.</p><p>Öö läbi oli tuisanud, talv ju. Koduõuelt hoogu võttes saab tuisuvaaludest ennast läbi rammida ja edasi on tee allamäge. Kui hoog sees, saab suure teeni välja.</p><p>Jaa, ikka. Ma oleksin pidanud koduõuel turvavöö kinni panema, mitte hoovõtul sellega pusima. Rammisin auto ilusasti hange sisse ja hetkel, mil rattad maani ei ulatunud ja putukas kõhu peal hanges libises sai hoog otsa. KUI ma poleks vööga kohmerdanud, OLEKS hoog suurem olnud ja auto oleks üle hange pisut paljama teelõiguni jõudnud. </p><p>Oleks, poleks. Lumi oli umbes poole ukseni ja sealtkaudu ma välja ei saanud. Tegin akna lahti ja vingerdasin ennast nagu õunauss õue. </p><p>Ma oleks pidanud ikka suuremate akendega auto ostma. Väga ebamugav oli. Puhhil Jänese urusuudmes oli kindlasti sama tunne. Ka siis, kui ma lõpuks selili auto kõrval vedelesin ja oma elu valikute üle nukralt järele mõtlesin ei olnud mugav, lumi tuiskas kapuutsi sisse ja üldse... Robert Scott lõunanabal. Nuuks, kevadel mind leitakse ja ...</p><p>Peaaegu poolteist tundi kaevasin end koju tagasi.</p><p>Traktor tuli öösel. </p><p>***</p><p>Õues tuiskab midagi. Lumi kukub iga natukese aja järel jälle mingi katusesiilu pealt maha. </p><p>Uni, uu...?</p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-2810812098706515212024-01-15T14:29:00.012+02:002024-01-15T20:07:10.138+02:00Sama<p> </p><p><br /></p><p>Talv kestab. </p><p>Äng kestab, AD-d said otsa - need ei sobinud raasugi, pigem läks asi hoopis imelikuks, seega... teate küll seda anekdooti kitsest ülerahvastatud korteris? Nüüd on kits toast väljas, nüüd tean, et võib veel hullem olla.</p><p>Hundid uluvad. Täiesti normaalne aeg selleks, tuttav sai paar päeva tagasi hundid isegi pildi peale. Kade olen. Mõtle ometi - elusaid vabasid hunte nägi! </p><p>Peale huntide on ilvesed. Mu õuekassid, heas toitumuses elukad, läksid ilvestele kõhutäieks. Imelik kui vähe see mind kurvaks tegi. Kas ma olen julm? Ei tea, võibolla olengi. </p><p>Nüüd kui kassid õues jälgi ei tee on kummaline näha kui paljude loomade ristteel ma elan. Kitsed, jänesed, oravad, rebased on igapäevased tallajad, küllap on teisigi. Ja mina magan sel ajal toaes nagu mätas ning ei tea midagi.</p><p>Kassidest veel - toakassid püüavad hiiri ja ei söö neid. Aga nad pole ka nii diskreetsed, et murtud hiir minu käest magustoitu välje pressides lihtsalt kaunilt serveerida, ei, nad tükeldavad oma saagi korralikult ära ja siis ma korjan seda mööda tube kokku: "Kolm jalga on olemas..ahah, siin on pea... kere. Kus neljas jalg ja saba on? Aa, siin!" Ebameeldiv, kuid mis teha. Nagu mingi pommirühm. Sellega seoses tuleb alati meelde olukord, mis viis Eesti politsei laibakottidega varustamiseni. Mäletate kirjeldust, kus politseinikud korjasid leidur leosid poest kauba toomiseks mõeldud kilekottidesse pärast miini lahtisaagimist kokku? Mingi eraettevõtja annetas siis laibakotte... imelikud ajad olid. Vanaks hakkan jääma, veidrad asjad meenuvad.</p><p>Jah. Äng kestab. </p><p>Moel või teisel saab see ükskord minevikuks.</p><p>Muide, tegelikult tahtsin kindlasti imestada ka Calvin Kleini alukate reklaami üle. Vaatan seda reklaaminägu ja näen tõenäoliselt adenoidide suurenemise pärast aina lahtise suuga ringi lippavat kena pestud meest. Ei mingit erootilist vaibi, veidike piinlik lihtsalt. </p><p>Jaa, vana, mis muud.</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com34tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-14831006023869268312024-01-08T12:17:00.008+02:002024-01-08T18:35:40.420+02:00Edevus<p> <span face="Calibri, Helvetica, sans-serif" style="font-size: 12pt;">"Naiste koht ei ole taevas, vend! Jumal lõi mehe enda näo järgi ja naise tegi ta millestki, mida mees muidu koertele närida annab, see ei ole sulle ju teadmata?"</span></p><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Kirg, millega vend Krabelin oma veendumust jagas jäi alla ainult tema kindlameelsusele. Liha suretamisest aukus silmad põlesid, luine sõrm vehkis pahakspanevalt kogu maailma poole.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Nagu, et.. aga... miks ei võiks ..."</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Vend Eesavus, sa kahtled, sinus on kõhklused? Naiste koht ei ole Issanda aujärje kõrval, sest naised kannavad endas patte! Mitte ühte, mitte kahte pattu, kogu maailma pattude nimekiri on nende kanda ja koledaim neist on edevus! Kõik nad on edevad, viimane kui üks, oleks ükski neist patust vaba, oleks lootustki vähemalt!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Edevus ei saanud priskema vennakese, Eesavuse meelest sugugi suur patt olla, edevus pani naisi end ilusamaks tegema. Silmale kena vaadata ja mis silmale kena peaks ju ka jumalale meelt mööda olema. </div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Aga mida teadis vend tõelisest karskusest, Krabelin oli seda talle just valju häälega ja üle seletamas ja oma ainsat tõde jagamas. </div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Kumbki ei mäletanud enam täpselt millest vaidlus alguse sai, aga üks oli kindel - Krabelin ausa pühasõdalasena oli võitmas. </div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Aga Eesavusel oli trump taskust võtta.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Seda, et.. kui oleks maailmas üks naine, kellel edevuse pattu poleks, oleks võimalik, et mõni naine saaks taevasse ka...või....?"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Kondine sõrm peatud poole vehkimise pealt, et siis seda ägedamalt tuulutada</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Esiteks - see ei ole võimalik! Teiseks - see oleks võimalik, kui oleks olemas naine, kes poleks edev. Sellist naist ei ole olemas. Kolmandaks - see pole võimalik!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Vend Krabelini usk oli vääramatu.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Pole olemas naist kes poleks edev. </div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Naised pesevad ennast sagedamini kui seda vaja. Pesemine on oluline vaid siid kui ilma pesemata pole võimalik mõnda jumalale meelepärast tegevust läbi viia. Millal mina end viimati pesin, ah? Edevuse pattu minus pole!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Jaa, siis ei olnud vend Eesavusel midagi vastu öelda. Vend Krabelii kohaloleks oli... tuntav. Kõigi meeltege peale kompimise, sest seda ei tahtnud eriti keegi teha.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Naised ehivad ennast, nende rõivas ei ole kunagi lihtsalt sündmatu alastuse katmine, vaid alati on selles mõni muster või kasutavad nad rõiva kinnitamiseks sobimatult edevaid nipsasju!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Mhm, seda pattu Krabelinis polnud, tema roguskist rüü näis ülal seisvat ainult usu jõul...</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Naised naeravad liiga palju, puhas edevus, ma ütlen!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Kui nüüd hoolega meenutada, siis vend Krabelini naeratust oli vend Eesavus isegi näinud. Samas... naeratas Krabelin viimati vist siis kui ordurüütlid paar nõida koos nende hütiga ära põletasid, Kirbe kürbeva inimliha hais ja koledad karjed vedasid Krabelini suunurgad ülespoole, see oli lähim asi naeratusele, mida Eesavus mäletas.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Naised sätivad oma juukseid teisiti kui need loomulikult oleksid, edevus!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Iga korraga oli sõna "edevus" vend Krabelini suust valjem ja etteheitvam.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Põlgus läikis ta silmis nagu palavik, sõrm oli nii luider kindlasti mitte ainult seepärast, et venna kehagi lahja oli, vaid kindlasti ka seepärast, et ega sellele mingit liha kasvada saanudki, agar vehkimine kulutas tuulega sõrme aina teravamaks.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Vend Eesavus oli kogenuma kaaslasega justkui nõus, ta vähemalt teadis, et nii peaks olema. Oli ju Krabelin rändmunkade seas legendaarne oma kasinuse ja pühendumise poolest. Kellest veel kui mitte temast endale eeskuju teha.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Samas... Eesavuse usk oli kindlasti nõdravõitu. Paradiis ilma ühegi naiseta näis olevat midagi, mille poole pürgida oli sünge. Mäletas ju Eesavus oma ema, kelle pai talle veel siiani unes naeratuse näole tõi, tekitas ju suveöödes kusagil metsaserval kaugelt kostev neidude lauluhääl tunde, et issanda loodud ilm on ilus, isegi kõrtsides õlut ja leiba pakkuvad tüdrukud olid silmale rõõmsad vaadata, Ei-ei, mingeid patuseid mõtteid ta muidugi neid vaadates ei mõelnud, aga.. ei. </div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Äkki nõksatas Eesavus seisma. Naised saavad paradiisi! Saavad!</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Ma tean naist, kelles pole edevust!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"....nende komme hoonete põrandaid kasida - edevus! ...Mida?"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Ma tean naist, kelles pole edevust! Sa ise ütlesid, et kui on kasvõi üks naine, siis on lootust?" Ma tean sellist naist!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Juba asjaolu, et mungast vend teadis mingit naist oli kahtlane. Kinnitus, et see on naine, kelles pole edevust ei teinud kahtlust pisemaks. Äkki vend Eesav on ka ise sügavas patus..?</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Mismoodi tead sina naist?" Krabelini hääl oli kalk.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Ära nüüd hakka, vend! Ma tean paljusid naisi nagu sinagi, kuidas sa muidu tead, milliseid patte nad kannavad?"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Selles oli oma tõetera.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Räägi"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Siinsamas lähedal on üks raba. Ma olen lapsena seal palju käinud. Tühi raba, seal oli hea issandast mõelda..."</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Targu jättis Eesavus ütlemata, et ajal kui pea pühasid mõtteid mõtles korjasid käed usinasti kuremarju, muidu ei oleks ema teda rappa luuslanki lööma minna lubanud. Eesavus oli kunagi Krabelini mineviku kohta küsimusi esitanud, kuid sõna "ema" ta tolle suust ei kuulnudki, mees oli justkui munast sündinud. Tema lapseajast ei olnud midagi teada, aga nii patuta mehe puhul oligi issand ehk tema sellisena loonud? Eesavus ei oleks imestunud kui nii oleks.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"...j<span style="font-size: 12pt;">a seal rabas elab üks naine. Ei tea mina, et ta ennast pesnud oleks, rõivas ta seljas on täpselt niisugune, et katab, aga ühtegi edevusekulinat seal pole, juuksed... noh, nagu sinul, korralikud, nagu issand need andis. Ei ta naera, ei ta eputa. Kui kedagi metsas näeb, karjub issandat appi ja läheb sihukese tambiga minema, et..."</span></div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Ei usu mina, et maailmas on patuta naine!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Aga läheme vaatama? Läbi raba on järgmisse külla otsetee, ma tean seda!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Otsetee oli hea argument.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Ma ei usu, aga kui otsetee, siis läheme pealegi."</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Tee ei olnud keeruline, mets, enne kui tast raba sai, oli vana ja seal ei pidanud võsas siplema, raba oli suviselt kuiv ja mättad laugaste vahel kandsid hästi. Sääsed tegid ehk piina, aga lõpuks andsid nemadki alla, sest mida sa neis kahest ikka ründad, korp nahal oli nii paks, et murra või suised pooleks. </div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Kaugel veel?"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Ole kannatlik!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Kannatlik vend Krabelin oskas olla. Aga pehmetel mätastel vantsimine väsitas kõvasti.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Igaks juhuks, et mitte saada kahtlustatud kannatamatuse patus - kindlasti oli ka niisugune olemas - jäi Krabelin vait.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Aga äkki on see mutt surnud juba?" Selle peale ei olnud vend Eesavus mõelnudki, nüüd, kui mõte talle pähe turgatas tundis ta kerget rahutust.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"No ta näis juba siis umbes saja-aastane..."</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Vahepeal on kõvasti talvesid mööda läinud..."</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Mõni talv on päris krõbe olnud..."</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Mida te siin teete, kas teil issanda pärast pole kusagil mujal olla?"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Oot. See viimane ei olnud ju minu mõte..."</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Vend Eesavus jäi poolelt sammult seisma. </div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Kus Krabelin on?"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Jälle kostis kile luist läbi saaagiv hääl: "Ma küsisin - mida te issanda nimel siin teete?"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Eesavus vaatas ringi ja nägi esimese asjana Krabelini pungis silmi ja - seda ei tulnud küll tihti ette - ripakil käsi. Enamasti oli üks sõrm tal ju ikka taeva poole vehkimas, nüüd äkki siis sedasi.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Krabelini pilk oli suunatud põõsale. Ei, see ei olnud põõsas, see oli toosama mutt, kes Eesavuse lapspõlve rabas käimisi vürtsitas.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Veel kuivetum, nahk nagu vana kuuse koor, riideräbal õlgadel sarnanes seljas püsimise poolest üllataval moel Krabelini hõlstile, juuksed ... jah, juuksed jätsidki mulje põõsast, hiiglaslik kera, täis samblatutte ja peenemaid oksi, kusagil vasaku oimu kohal näis miski isegi kasvavat.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Kas teil pole muud kohta olemiseks kui see issandast õnnistatud raba?"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Ema?"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Suur vaikus oli äkki rabas. Eesavus ei kuulnud isegi sääskede pirinat enam, linnuhäältest kõnelemata.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Kraabsu?"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Ema!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Kraabsu!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Eesavus istus maha. Mingi ork suskas küll tagapalesid nii, et silmist lõi sädemeid, kuid no mis sa teed kui jalad enam ei kanna.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Rabamutt plahvatas. Teistmoodi toda sündmust nimetada ei saanud, korraga olid kõik kohad teda ja ta hirmsat häält täis.</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">"Tee, et sa, kurat, siit minema saad, saatana sigitis, kus sa kadusid, kui mul sind vaja oli! Või temale ei sobi rabas elada, tema tahab inimeste sekka, temal on vaja maailma näha, edevust täis, va tänamatu kutsikas, tee, et sa kaod kust tulid! Või tema jaoks oli onn liga pime ja räpane ja mina olin kole! Edevust täis, ei sellisele pole andestust Üksi, täiesti üksi pidin ma toime tulema, sina kadusid nii kui jalad kandsid! Või talle ei sobi kasin elu issanda rüpes, anna talle linnu ja suuri teid! "</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Iga sõna, iga lauset saatsid löögi vihin, pooled neist läksid pihta, pooled õnneks matsatasid mööda. Seda kui kiiresti Krabelin joosta jõuab ei oleks Eesavus varasema kogemuste põhjal uskunud. Eesavus ise isegi ei proovinud talle järele jõuda, rabamutt lidus mis jaksas, kuid sai temagi võhm otsa. Sai kohe nii otsa, et lõõtsutades mätaste vahel lösutades selmet Eesavusele sama rohtu maitsta anda millega ta Krabelini kostitanud oli võttis ta koguni Eesavuse abikäe vastu, et end üles upitada lasta. Lihtsalt sisistas Eesavusele viimase võhmaga: "Kätte saan, siis peksa ta saab!"</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Eesavus ei jäänud eide toibumist ootama aga kiirustamisest hoolimata sai ta Krabelini alles teisel pool raba kätte. Oli tollel vast minek, koguni selline, et järgmised kuus päeva kulus vennikesel tossu tagasi saamiseks, ei tulnud seeaeg temalt sõna ei eest ega takka. Ja kui võhma lõpuks ka jutuks jagus, ei kuulnud Eesavus Krabeklini käest enam peaaegu midagi naiste paradiisi pääseemise või pigem siiski mitte pääsemise kohta. </div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;">Sügiseks näis isegi, et parema käe nimetissõrm oli törtsu rammusam kui enne rabas käimist....</div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;"><br /></div><div style="font-family: Calibri, Helvetica, sans-serif; font-size: 12pt; line-height: 1.5;"><br /></div>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com26tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-48124201971996879772023-12-18T11:26:00.004+02:002024-01-08T18:29:34.101+02:00Joonatan Suures Linnas<div><br /></div>
Joonatan oli maapoiss. <div>Võibolla on mõistlikum öelda, et Joonatan oli maamees, aga poissmehe-, või mis seal väga salata, vanapoisiseisus lubas teda ikka veel maapoisiks nimetada.</div><div>Joonatan ei olnud talvel kunagi päälinnas käinud. Talv oli rohkem nagu ahju kütmise ja kodus magamise aeg, sellepärast ta ei olnudki Suurde Linna talvel saanud. </div><div>Sügisel, kui nüüd mõtlema hakata, ei olnud ta ka seal olnud. </div><div> Korra koolipõlves kevadel käis Joonatan koos teistega linnas teatris. Seda ta mäletas, etendus oli tore, etenduses löödi üks kuningas maha ja prints läks seepeale peast sassi ja printsi pruut ei olnud suurem asi ujuja, uppus purskkaevu ära ja ...kui nüüd uuesti meelde tuletada, oli etendus päris hirmus.
Aga pärast teatrit sai Joonatan pisikesest rohelisest putkast jäätist osta ja see tegi tal kurgu nii haigeks, et Joonatan ei pidanud nädal aega koolis käima, nii, et tegelikult oli ju ikkagi tore see linnaskäik. </div><div>Suvel oli Joonatan kohe mitu korda linnas käinud, suvel käis Joonatan naabrimehel abiks. Naabrimees ehitas maja ja siis pidi mõnikord linnast igasuguseid asju tooma. Kord käidi telliste järel - see käik oli igav, Joonatan aitas kivid kärusse laduda ja hiljem naabri õues käru pealt maha lapata, selja võttis natuke kangeks ja kogu lugu. Teine kord - jälle naabrimehega - sai linnas suures mööblipoes käidud, see oli küll huvitav. Küll ikka tänapäeval tehakse mööblit, eks ole, igale küsimusele on vastus poes olemas.
Pärast sai lihapalle ka, need ei olnud suuremat midagi, Joonatan oskas ise ka paremaid teha. </div><div> Praegu oli talv. </div><div>Joonatan oli talve hakul hakanud alevis rahvatantsu tantsimas käima, <a href="https://kevadtulebikkagi.blogspot.com/2018/12/suplus.html?m=0" target="_blank">konstaablipreili</a> ise kutsus. Alguses oli natuke imelik, Joonatan ei olnud mingi tantsulõvi, nagu laul kõigi meeste kohta valetas, aga mehi oli rühmas vähe ja keegi Joonatani ära ei ajanud. Mida aeg edasi, seda vähem ta paariliste varbaid tammus ja aina harvem juhtus, et Joonatan tantsupõrandal käpuli käis, nii, et asi läks ikka paremaks. Pärast tantsuringi kutsus konstaablipreili mõnikord Joonatani isegi alevi kohvikusse saiale ja kohvile. Konstaablipreili kutsus muidugi kõiki, Joonatan läks ikka kui kutsuti.
Nii, et kohvikus Joonatan käia oskas. Tuli kohvitassi kenasti hoida, saia ei olnud kena korraga suhu toppida ja kui saia asemel oli kook pidi kooki lusikaga sööma. </div><div> Oeh, näe kui kaugele jutu algusest nüüd eksitud on. </div><div>Talv oli käes, tantsusid oli Joonatan juba pea poolteist kuud õppinud ja konstaablipreili ütles järjekordse tansude õppimise õhtu lõpuks suure uudise.</div><div>Nii ütleski:
"Suur uudis! ülehomseks on meid kutsutud Pealinna Peaväljakule Jõuluturu lavale kolme tantsu tantsima!" </div><div>Tantsunaised kilkasid, tantsmehed mühistasid naerda. Joonatan sai aru, et tema peaks ka naerma, no ta siis naeris natuke. Viimasena. Kui Joonatan aru sai, et teised on vakka jäänud, jäi tema ka kuss. </div><div>Seejärel rääkis konstaablipreili, et ülehomme peavad kõik vallamaja ette kogunema, sealt saab siis bussiga linna ja pärast tantsimist võivad kõik natuke aega linnas ringi vaadata. </div><div>Nagu konstaablipreili oli rääkinud, nii ka läks. Lava oli pisike nagu vallamaja lava, tants mahtus kõigi oma kaartega kenasti ära, Joonatan ei astunud kordagi kellelegi varba peale ja komistas ainult üks kord - lava trepilt maha minnes, aga trepp oli libedavõitu tõesti. Osa Linnaplatsil olnud inimestest jäi seisma ja tantsu vaatama ja plaksutas iga tantsu lõpus päris kõvasti. Neile ikka meeldis, ega nad muidu poleks plaksutanud.</div><div>Tantsijad panid joped käiste ja kuubede peale ja hajusid platsi peale laiali. Joonatan ei tahtnud kuhugi minna, inimesi oli palju, lärm oli võõras, midagi osta ju ka ei olnud vaja.
Äkki võttis keegi Joonatani käest kinni. </div><div>"Mis sa seisad sedasi, kuhugi minna ei tahagi või?"
Konstaablipreili hääl oli natuke murelik.</div><div> "Inimesi on palju, lärm on võõras, midagi osta ju ka ei ole vaja" ütles Joonatan.</div><div> "Kas sa midagi sooja juua tahad? Teed või kohvi või äkki kakaod?" </div><div>Kakaod oleks tahtnud küll. </div><div>Nii Joonatan ka ütles.</div><div> "Kakaod jooks küll" </div><div>Konstaablipreili tõmbas Joonatani kätt natuke tugevamini.
"Tule!" ütles ta juhuks kui Joonatan poleks sikutamisest aru saanud ja vedas Joonatani kohvikusse. </div><div>See kohvik oli peenem kui alevi oma. Alevis pidi igaüks oma koogi ja joogi ise leti juurest lauda tooma, siin juhatati Joonatan ja konstaablipreili lausa lauda ja anti mapp menüüga näpu vahele. Konstaablipreili aitas Joonatanil pikast nimekirjast õiged asjad leida. </div><div>Juustukook ja kakao. Konstaablipreili võttis sama. Kakaod toodi kohe suur kruusitäis, vahumüts kuhjaga üle ääre kerkimas. Konstaablipreili sai esimese lonksuga endale valged vuntsid ette.</div><div> "Nüüd oled sa konstaablihärra", ütles Joonatan, "sul on vuntsid ees." </div><div>Konstaablipreili itsitas.
Joonatan muheles. </div><div> Tassi all, alustassi peal oli pisike ümmargune paberitükk.
Sellele oli midagi kirjutatud. </div><div>"Sul on väga kena profiil" oli Joonatani paberil kirjas.</div><div>"Sul on särav naeratus" oli konstaablipreili paberil. </div><div>Kohvikus läks päris palju aega, vast natuke enne bussi peale kogunemist läksid nad kahekesi minema. </div><div>Eks ikka oli ju tegemist ka, ei olnud Joonatanil lihtne oma profiili nii sättida, et see kõigile kenasti kätte paistaks ja konstaablipreili väsis naeratamisest isegi natuke ära. </div><div>Joonatan võttis bussi peale minnes konstaablipreilil käest kinni, et too väsinud peast kogemata ära ei eksiks.
Igaks juhuks hoidis ta end korralikult küljega preili poole, et too tema profiili näeks. </div><div>Seda, et konstaablipreili muudkui naeratas nägi ta silmaurgast ikka.</div><div><br /></div><div><br /></div>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-17864988601076002962023-12-10T19:53:00.001+02:002023-12-10T19:53:21.282+02:00***<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFfDIgD68jmmj-EASFtgyzE92o6dM023Z6hi224X5Qxzt84g7iXrD8Zy5hWkR7d8S8hl9LDCEy618PAuW_X1dvjFLTEu18nSx9QSAf29du0YUggR-fMRa27ZWrmBwi46hjlMAE37reNu7iz2w9bOG2i-M6lHlFYeojno-YW_N8JM08eOyg77X0YiFo8F4/s3868/IMG_20231210_132450.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1786" data-original-width="3868" height="93" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFfDIgD68jmmj-EASFtgyzE92o6dM023Z6hi224X5Qxzt84g7iXrD8Zy5hWkR7d8S8hl9LDCEy618PAuW_X1dvjFLTEu18nSx9QSAf29du0YUggR-fMRa27ZWrmBwi46hjlMAE37reNu7iz2w9bOG2i-M6lHlFYeojno-YW_N8JM08eOyg77X0YiFo8F4/w200-h93/IMG_20231210_132450.jpg" width="200" /></a></div><br /> <p></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p>Enesetunne on nagu munal mikrouunis.</p><p>Isegi lõpptulemus oleks etteaimatavalt enam-vähem sama: ilgelt palju kasimist ja kasu ei mingit.</p><p>Talv on ilus. Ja õudne. Ja ilus. </p><p><br /></p><p><br /></p>
Kuu terav sirp teeb hommikule keisrilõiget <div>ja vastne päike nutab nagu lapsed ikka </div><div>Ei kosta linnu häält, ei looma kauget hõiget </div><div>Üks öö on möödas, minevik taas rikkam </div><div><br /></div><div>Üks öö on möödas, tulevikust võetud </div><div>ja pandud mineviku sassis riiulisse </div><div>Päev vennatu ja ööd on ikka õetud </div><div>Vaid veidi veel. Pilk pöörat' kevadesse</div><div><br /></div><div><br /></div>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com25tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-10867137214221358222023-12-05T13:22:00.000+02:002023-12-05T13:22:11.055+02:00Triibulised<p> Olete kuulnud tuulerõugepeost?</p><p>Jaa, ma ka väga ei ole, mis siis, et tean peo põhjust ja oodatavaid tulemusi. </p><p>Emad tassivad oma lapsed kokku kellegi juurde, kelle laps on tuulerõuged kusagilt üles korjanud ja kõik siis loodavad, et kokku kogutud kamp näpib üksteist ning köhib usinasti, et ka seni terved põngerjad korralikud kärnad ning palaviku saaksid. Pidi parem olema kui vaktsineerimine. Ma olen ses osas muidugi eriarvamusel, aga ega minult ei küsita. Oleks oma lähedased sellised, siis saaksid nad mu käest nõuandeid ka küsimata nii, et küll saab, see on kindel.</p><p>Musta katku ja rõugete ajal selliseid pidusid vist väga ei peetud.</p><p>Meitel oli firmas koroonapidu. Nüüdseks on kena veerand pea sajasest kambast kummuli, hoian pöialt, et tervenemine oleks kiire ja korralik. </p><p>Koroonapeo nime sai see jämm tagantjärele, kuniks kestis, oli kõik lõbus. </p><p>Ma siin "mõtlen oma peaga" ja (ptüi-ptüi-ptüi!) hakkan enda puhul tundma nagu oleks ma kuulikindel. Jutustasin peo ajal mitme kolleegiga nii lähestikku koos, et kui kellelgi meist olnuks täid või sügelised oleks need juba kõigil, hääled olid meil valjud (teate, kui kõva lärmi Smilers teeb?), nüüd on teised kõik tõbised, mina oma kahte triipu kuidagi kätte ei saa.</p><p>A ma olen värskelt poogitud ka, gripp ühes ja koroona teises õlas, sinikadki veel paranemata.</p><p>Tervist teile kõigile!</p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com22tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-57535080085557823392023-11-30T16:02:00.003+02:002023-11-30T16:02:37.218+02:00Nurjatu Novembri lõppakord Lendavalt Konnalt<p> </p><p>Esialgne variant oli venekeelne, sealjuures mitte LK omalooming, kuid piisavalt kõlvatu, et seda mitte originaalis esitada.</p><p>Tõlge naaberrahva lopsakast lugemusvarast:</p><p><br /></p><p>Käes ongi lõpp</p><p>Novembrikuul</p><p>Mind selga nügib</p><p>Jäine tuul</p><p>Nööpaugus lill</p><p>Ja taskus sent</p><p>Ning pükstes </p><p>Imet ootav telk</p><p><br /></p><p>Detsembris käitume siivsalt.</p><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-74734811998869218952023-11-30T11:37:00.004+02:002023-11-30T19:35:28.529+02:00Juhus<p> </p><p>"Vabandust, aga siit täna läbi ei saa!"</p><p>Kuidas? Kuidas nii? Kõik oli ju... kõik oli ju täiesti korras, mitte ühtegi takistust ja nüüd..?</p><p>Automaatselt proovis ta kõnelejast mööda astuda. </p><p>"Kas te ei kuule? Täna siit läbi ei pääse!" Helkurvestis inimene tõstis käe ja oli valmis teda tagasi lükkama.</p><p>"Mul on vaja.."</p><p>"Minge alumise silla kaudu, see ei ole ometi kaugel!"</p><p>Alumine sild. Sealt ei olnud mõtet mina, see oli pontoonsild, vastu vett. Vaja oli kõrget silda. Väga kõrget.</p><p>Aga sinna ei lubata.</p><p>"Vaja on."</p><p>"Alumine sild, alumine!"</p><p>Teda lükati tõesti tagasi, ametnik pani käe ta õlale ja proovis teda taganema sundida. Ta proovis veel kord, kuid tundis, et tahe pole enam see. Aga jah, ta proovis siiski.</p><p>Nüüd pöörati ta jõuga ringi ja lükati liikuma.</p><p>"Sa ei saa siit täna läbi, saa aru!"</p><p>"Miks?"</p><p>"Remont on, lihtsalt ei saa läbi" Ütleja vaatas norgus kuju enda ees ja ohkas vabandavalt. "Mõni teine kord, kulla inimene, mõni teine kord"</p><p>Mõni teine kord.</p><p>Olgu siis nii.</p><p>Kodu ei olnud kaugel.</p><p>Kirjake esikulaual kukkus ukse avamise tuulest laperdades maha.</p><p>Telefon oli prügikastis põhja libisenud, hapukoorepakist voolanud sodi oli selle läbi leotanud ja ekraan oli pime.</p><p>Ta pillas telefoni köögipõrandale, kui katki, siis katki, las olla.</p><p>Esikust üles korjatud paber oli tal näpus.</p><p>"Ma ei taha enam, ma olen väsinud"</p><p>Nutt tuli äkki. Nagu vihm kevadel, pesi see midagi maha.</p><p>Ta teadis, et tollele sillale ta enam ei lähe. </p><p><br /></p><p>***</p><p> Ma pidin täna minema oma haiget koiba ja hinge perearstile eksponeerima, aga õde kutsus mind eksikombel teise maakonna arstipunkti. Maakonna piiril elamise omapära.</p><p>Nüüd öeldi, et tule teine kord, isegi aeg anti kunas tulla ja koht kuhu saabuda.</p><p>Ma ei tea, kas ma nüüd enam tahangi sellele sillale (elik siis arsti juurde, ärge saage valesti aru) minna, ausalt. See on päris kole kui palju vaimujõudu ma sellisteks asjadeks varuma pean.</p><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-50330233120475631262023-11-27T19:57:00.003+02:002023-11-27T19:57:29.646+02:00Notsembrikiun<p> </p><p>Viriseda tahaks. Virisemine on ohtlik, inimesed võivad lohutama tulla ja siis peaksin ennast justkui lohutatuna tundma ja seepärast vähem virisema ning oma tänulikkust välja näitama. Mis mõttes võetakse mult õigus kiunuda oma raske elu, kehva tervise, nälja, külma, pigistavate aluspükste (see on praegu moes!), kolistavate teise korruse naabrite ja litsakate kasside üle, ma küsin? Olge hoiatatud, ärge proovigegi!</p><p>Elaks aastalõpu pimeduse üle. Hakkaks nagu vang oma sängi kohal pimedusregistrit pidama, kriipsuke iga tontja päeva kohta ja iga viies kriips eelmisest neljast risti läbi? Ah, et see ei klapi seitsmepäevase nädalaga? Miks peaks, nädalavahetused on sama sünged.</p><p>Nelikümmend kaks kriipsu saaks kokku, iga järgmine eelmisest lühem. Neljakümne kolmas on juba midagi paremat, terve minut valgust nagu maast leitud. Aga enne võtan kätte ja suren kahekümnenda kriipsu tõmbamise ajal maha ning kuuesaja aasta pärast kui mu muumia avastatakse on arheoloogidel peamurdmist oi kui palju....</p><p>Jutuks hea küll.</p><p>Aa, teatris käisin. Jälle, muidugi, janti vaatamas. Pilet oli ostetud helgemal, valgemal ajal, praegu vaatasin laval käivat pila ja mõtlesin, et kas, te, tuutud, ei tea, et õues on pime ja kollid? Ja pärast etenduse lõppu püherdasin oma meeleheites teatri õues lumehanges, sest pori oli otsas. No hea küll, tegelikult oli lihtsalt libe. Ei, tänan küsimast, ei olnud valus, mul on sisseehitatud padjad.</p><p>Aa, tööl läheb samuti kehvasti, et ma ei unustaks. Küberrünnakust juba toibume, nüüd lendas osa tehasest natuke õhku. Ja ma ütlen teile ausalt, et legend võluvatest mundris ja musklis pritsumeestest on räme vale, suurem osa neist on kõhukad ja kole pisikest kasvu. Ja ma nägin neid palju, tosin ekipaaži käis end näitamas, nii, et ei olnud see mingi "tegelikult olen ma kotkas, lihtsalt vahepeal olin haige!"-üksikjuhtum. Aga mine tea, keerulised ajad, need võisid ka päkapikud olla. Inkognito.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmukbDHpOTuds5Ly4Vyc4_FK7r-uwW41MAF9Stb8JNYmeZqJDUdOddGwSrHxNI-hLiS10sqDP1Fp0ZTTT8pTm3lCeGFxIRce3Qw_lQkClR2kCQF0bdqVfE-cmKrTYZmjalyDFE5DBxFwcdiBr31QsO_nv3pcSEQD1fJLB6v-ps4Q0ywfMuYVL0fEPEKQM/s3984/IMG_20231125_141020.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3984" data-original-width="1840" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmukbDHpOTuds5Ly4Vyc4_FK7r-uwW41MAF9Stb8JNYmeZqJDUdOddGwSrHxNI-hLiS10sqDP1Fp0ZTTT8pTm3lCeGFxIRce3Qw_lQkClR2kCQF0bdqVfE-cmKrTYZmjalyDFE5DBxFwcdiBr31QsO_nv3pcSEQD1fJLB6v-ps4Q0ywfMuYVL0fEPEKQM/w93-h200/IMG_20231125_141020.jpg" width="93" /></a></div><br /><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com34tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-1763976401285603272023-11-26T14:59:00.002+02:002023-11-26T15:42:46.098+02:00Tumedate soovide varjundid <p> </p><p>Suurlinna agulis rändas üksik rahutu hing läbi öiste baaride ja klubide. Tema kahvatu nahk oli kui eriline raamat, kuhu kirjutatud verega. Igal armil oli rääkida lugu.</p><p>Olles loobunud uskumast uinumisel saabuvat lunastust, asus Milo igal õhtul teele, lootes läbi pimedaimate ihade leida leevendust halastamatule insomniale. </p><p>Milot oli alati tõmmanud masohhismi sügavustesse, ta otsis öödeks kaaslast, kelle sadistlikele soovidele vabatahtlikult alistuda. Ta ihad ei tundnud piire, ta keha ei tundnud valu, ta eksistents keerles ümber igatsuse kogeda aina sügavamale tungivamaid lihalikke kannatusi.</p><p><br /></p><p>Enamasti oli hommik, mil Milo taandus oma eraldatud peidupaika, valusam kui öö. Värsked kirvendavad haavad ja üksindus. Mõõtmatu tühjustunne oli muutumas lõputuks piinaringiks, mis vaid suurendas uinumist segavat ängi ja tõukas ta hullumeelsuse äärele. </p><p><br /></p><p>Ühel ööl, olles alla andnud kellegi leidmise osas, kohtas ta baari hoovis Ashi, kelle liigutustes oli midagi kiskjalikku. Selle tähelepanuväärse tundmatu tumedates silmades oli meeleheide, mis peegeldas Milole tema enda oma. Milole tundus järsku, et nende vahel on side. Et Ash, kelle nime ta veel ei teadnud, mõistab tema eriskummalisi ihasid ja tema omakorda Ashi omi. </p><p>“Tule,” ütles Milo Ashi juurde astudes ja teda käest tõmmates. </p><p>“Ei!”</p><p>“Vabanda, ma mõtlesin, et…” jõudis Milo öelda enne kui teda tabas löök. Et mitte kukkuda, haaras ta Ashist, nii et viimase särk rebenes. Nad mõlemad kukkusid. “Sa lõhkusid mu riided,” ütles Ash karedal häälel ja surus Milo põlvega vastu maad. Milot tabas hirm, ta ei suutnud enam Ashi kavatsusi lugeda. Peagi rabelesid nad hingeldades räpasel maapinnal. Milo ei suutnud end vabaks rebida, nende jõudude vahekord tundus võrdne. Järsku Ash naeratas ja kõik tema ilmes ütles, et Milo ei olnud siiski algselt eksinud. Ashi huultelt tilkus verd. Ei olnud aru saada, kummale see kuulub. See maitses metalselt ja magusalt.</p><p><br /></p><p>Sel hommikul ei läinud Milo koju üksinda. Ta oli leidnud armastuse, mis pani ta proovile viisil, mida ei saa ette kujutada. Armastuse, mis ületas sureliku maailma piirid. Iga öö oli ekstaasi embus. Iga öö oli toores nauding. Iga öö otsisid nad uusi viise valu tundma õppimiseks. Iga öö oli kui erootiline kunstivorm, mis jättis Milo nahale üha uusi lugusid. See oli tormiline teekond, mis kompas mõeldamatut. Mis ületas kõige äärmuslikumad ihad. Kus puudusid turvasõnade piirangud. Nad andusid pimedusele ja kaotasid end joovastavas eufoorias, mida mõistsid vaid nemad kaks.</p><p><br /></p><p>Vaatamata armastusele Milo vastu, tajus Ash ühel hetkel, et tunneb puudust une õrnadest naudingutest. Puudusest sai nälg. Igatsus, mis sosistas oma veetlusi. Mis pani võõristusega vaatama oma ihade köidikutele. Naudingu ja piina piirid hakkasid hägustuma. Enam ei olnud selge, kes piinab keda. </p><p>Sel ööl ei olnud enam hammaste puudutust õrnale lihale. Ash hammustas. Kogu jõuga. Vihaga segatud agoonias, veenidesse imbunud insomnias. Soe ja pisut kleepuv karmiinpunane ookean, mida päevavalgus üha tumedamaks värvis, tõotas talle midagi. Isegi kui mitte midagi, siis vähemalt und. </p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-65119764456353698922023-11-23T15:42:00.006+02:002023-11-23T15:42:57.029+02:00Ema ahahaiku<p> </p><p>süda tuksumas</p><p>väljaspool minu rinda</p><p>teeb tihti haiget</p><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-34544844881478883062023-11-21T21:30:00.001+02:002023-11-21T21:30:37.826+02:00/*/<div><br /></div><div><br /></div><div><br /></div>iga uks <div>mida olen kunagi avanud </div><div>kõik roostes hinged </div><div>külmad lingid </div><div>pimedad ruumid </div><div>kõrged lävepakud </div><div>kõik </div><div>tuleb igal sügisel uuesti läbi käia </div><div>otsida seda last kes mõtles esimest korda </div><div>et </div><div>et </div><div>et</div><div>milleks?</div><div>leida ta ja öelda, et tead, kullake, sul on õigus. </div><div>ma ei leia teda </div><div>muidu ma ei otsiks</div><div><br /></div><div><br /></div>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com16tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-44057134753458621422023-11-15T19:59:00.007+02:002023-11-15T19:59:50.503+02:00Naughty November, Öövik<p> Raisakulli <a href="https://anarhiaraisakull.blogspot.com/2023/11/naughty-november-69-halli-varjundit.html" target="_blank">69 halli varjundit</a>, skaala tumedamast otsast.</p><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-22329731197101546852023-11-14T17:44:00.001+02:002023-11-14T17:44:52.462+02:00Stocholm, eskapism, kolmas<p><br /></p><p>Esimene pealelõuna Rootsi territooriumil </p><p>Peale krüptidest, mida nimetatakse muuseumiteks, pääsemist leidsime, et vajame enam valgust ja õhku. Ja kui me juba oleme Põhjamaade Veneetsias, siis paadireis on lahendus. Koos selle lõõgastava otsusega kadusid taevast tumedad pilved ja oktoobripäike ilmutas end loetud tundideks. See oli värskendav ja valgusküllane kogemus, rääkimata uutest vaatenurkadest Stockholmile. Fotografiskale lähenedes ütlesin, et see oleks edasist teed arvestades õige koht väljuda, kuid ... milleks. Elu on ilus ja ilm on ilus ja aega meil on. </p><p>Tagantjärele tarkusena võib öelda, et kui on soetatud 24h kuni aasta kehtiv Stockholmi ühistranspordikaart, siis ärilistel hop on hop off paatidel ja bussidel suuremat mõtet ilmselt ei ole, sest ühistransport on üliefektiive, sh paadid. </p><p>Otsustasime Södermalmi servast oma öömaja üles otsida.</p><p>Nimetatud üliefektiivne ühistransport sõidab vahel vales suunas. Ja vahel lähed ise vales suunas. Oled ülidefektiivne. Asjaolu, et metroo viib meid sihtkohast kaugemale, hammustasime ühe peatusevahega läbi ning vahetasime suunda, kuid edasi läks keerulisemaks. </p><p>Vaatasime soovitud metroojaamast väljudes kaarti, mis pidi viitama, kus asub trammipeatus, mida meil vaja on. Maakas leidis, et see on “vasakule ja trepist alla”. Ma ei olnud päris kindel, et plaani saab tõlgendada seda pidi, kuidas me parajasti näeme, kuid kehitasin õlgu ja võtsin seisukoha “ma järgnen sulle pimesi kõikidele allakäigutreppidele”. </p><p>Saja meetri ja mõne minuti asemel sattusime paaritunnisele seiklusele. Millel ju ka iseenesest midagi viga ei olnud. Lonkida pikalt mööda mürarikast teeäärt, mis oma sildadega meenutab Lasnamäe kanalit. Kõik oleneb seltskonnast. Avicii Arena oli nagunii plaanis, kuigi mitte nii valges, õhtul ja öösel näeb see valgustatuna oluliselt ägedam välja. </p><p>Google Maps oli mul viimase telefoniga kas häkitud või viirusega nakatunud või vaenulike võõrriikide poolt üle võetud; maakas nentis sama Uberi kohta. Lahenduse leidsime hiigelsuurest kaubanduskeskusest. Õigemini mitte keskusest, vaid Rimis käinud rootslannast, kes pani pika puuga igasugu äppidele ära ning me leidsime endist mõnesaja meetri kaugusel asuva trammipeatuse vaevata. Inimesed on ikka imelised olevused! Mõnikord. Vahel harva. </p><p>Trammi pealt koopasse jõudmine läks, endiselt Google Mapsi vandudes, võrdlemisi valutult. Nagu ka sinna sisenemine. Mulle meeldivad teenindava personalita kohad ja uksekoodid – ei mingit mõlemapoolset pealesunnitud viisakuste vahetamist. Stuudiokorter oli sümpaatne, varustatud kõige vajalikuga; minu arvutuste kohta oleks seal ka pikemalt e kuude kaupa Stockholmis peatumine täitsa arvestatav võimalus. </p><p>Esimene õhtu ja öö Rootsi territooriumil </p><p>Peale koopa, eriti selle köögiosa inspekteerimist seadsin sammud lähedal asuvasse COOP-i poodi. Maakas ei soovinud kaasa tulla, teatades, et läheb hoopis mingit muda maha pesema. Mudaelanikud loputagu end pealegi. Ütlesin vastu, et “mina igatahes lähen poodi ja duši all käimine jääb laupäevaks, olgugi, et ma olen terve päeva higistanud kui orikas.” Maakas heitis kõõrdpilgu, kuid ei öelnud midagi. </p><p>Rootsi COOP-i jõudes, avastasin, et olen kaotanud oma ostunimekirja. Ja üleüldse on see pood vähe teistsugune kui meie Konsum. Mille võib andeks anda, sest COOP ei ole tsentraliseeritud juhtimisega rahvusvaheline kontsern. Orienteerisin end ümber “tortilla tuesday” peale. </p><p>Rootsi COOP-i hinnad on kui kangema kraadiga Selver e Kaubamaja või Solaris. Kanafilee on märkimisväärselt kallim. </p><p>“Põrand kõigub” vigisesin tagasi tulles, õigemini tigu sundis mind seda tegema. Et ebamugavusi unustada, ütlesin maakale, et hakkan nüüd multitaskinguga tegelema. Söögi tegemise, joomise ja internetti nõmeduste kirjutamisega. </p><p>Pidin siiski maakalt abi paluma, tunnistades, et ei ole kunagi, mitte kordagi, kasutanud mikrolaineahju. Mis tundus kõlbavat tortillade soojendamiseks. Et see talle liiga imelik ei tunduks, lisasin, et asjade, mida ma iial teinud ei ole, nimekirjas on ka näiteks juuksuri juures käimine. Seda viimast ei tahtnud ta uskuda. </p><p>Peale sundsöömist avastasime, et me ei ole majutusasutuses üksi. </p><p>Larissa ja Anatoli</p><p>Tahaks öelda, et Apart Direct on tuntud oma elegantsi ja prestiiži poolest, aga ma pole selles päris kindel. See-eest võiks ta olla kuulus oma kummaliste asukate poolest. Tuppa number 3009 olid oma ajutise kodu rajanud Larissa ja Anatoli. </p><p>See duo pidi pärit olema kusagilt mööblitootmise pealinnast, mööbli lohistamise kriipimine ning nende vaidlused kostsid läbi seina. Justkui oleksid nad sinna asutanud IKEA komplekteerimislao. Võib-olla olid neil lihtsalt rollimängud või teemapeo õhtu. </p><p>Peale läbi- ja üleelamisi võtsime aega iseendale. Proosaliselt öeldes jätkasime joomist. Süüa ei tahtnud. Aga pidi. Sai söödud. </p><p>Edasi üritasime telekat vaadata. Maakas keelas mind jälle multikakanalil peatumast. Nii et me vaatasime midagi ja eimidagi, rääkisime millestki ja eimillestki – ma tõesti ei mäleta, aga aeg kadus mitmekordse kiirendusega. </p><p>“Lähme magama,” ütles maakas. Lõpuks. Oleksin ammu teinud ettepaneku voodisse minna, kuid peale teatavat fopaad sel teemal ... ma oleks pigem reedeni üleval olnud. </p><p>Ma ei saanud jälle magada. Heal juhul 2 tundi kokku, osadena. Mingid tumedad jõud hakkasid sisemuses ruubiku-kuubikut segamini kruttima, igasegased allasurutud ja kõrvale jäetud probleemid tahtsid justkui KOHE lahendust. Nii võib juhtuda kui eesli visadusega elada vaid rutiinses töö-kodu-veel rohkem tööd rattas, mis on ka üks eskapismi vormidest. “Mul ei ole aega sellega praegu tegeleda!” käib kõige muu kohta. Aga valukohad, mis ajas iseenesest lahustuda ei kavatsegi, saavad su kätte hetkel kui oled oma rattalt maha astunud.</p><p>...järgneb </p><p><br /></p><div><br /></div>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com38tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-34533977284447435412023-11-12T17:38:00.001+02:002023-11-12T18:41:48.642+02:00Stockholm, eskapism, teine<p>Esimene hommik Rootsi territooriumil
</p><p>Tuletasin maakale kohvi kõrvale meelde, et tal jäi eile laeva infoletis käimata. Küsimuse osas, kas telefoni ja telekat annaks porno vaatamiseks ühendada. Maakas tegi näo, et sellist episoodi pole esinenud ja rääkis hommikusöögist, käies välja ka nii jõleda variandi nagu rootsi laud.
</p><p>Mu eelmise päeva kalorid pärinesid peamiselt alkoholist. Tahke toidu energia- ja toitainete ratsioon ei ületanud ilmselt Vorkuta päevanormi, kuid keeldusin siiski, sest mõte toidust tekitas endiselt vastumeelsust.
</p><p>Mitte, et 1 falafel, mida ma süüa suudaks, seda paarikümmet eurot väärt ei oleks, see oli eelmisel korral ülihea, aga laeva täituvust arvestades seisaks peagi laua kõrval lookas kandikutega näljased teismelised, kes ei mõistaks kui kaua üks kiuslik fossiil üht armetut kikerhernepalli süüa suudab.
</p><p>Pudrupuhvet e Fast Lane ajas taas asja ära. Maaka jaoks. Ma võtsin täidisega täistera baquette´i. Põhjusel, et aju ütles, et peab. Sööma.
</p><p>Jooma peab aga kindlasti, nii et hankisin paadi marketist enne maandumist liitri valget rummi. See oli ka enesekaitseks, vaevalt maakas mind ühes kallihinnalise pudeliga kusagile rööbastele lükkama hakkab.
</p><p>Sadama ümbruses oli remont, mingisse kaugemasse metroojaama me lõpuks ikka jõudsime. Nagu ka vanalinna, kuigi meie arvamused õige peatuse osas lahknesid. Minu variant jäi peale. Ma lihtsalt ei suvatsenud end maaka soovitatud peatuses liigutada. See ajas maaka nii endast välja, et ta tormas esimesele autoteele, mida me ületama pidime, otse läheneva valge kaubiku ette. Tõmbasin ta turjapidi kõnnitee poole tagasi. “Kui sa siin praegu auto alla jääd, siis kaotan ma veel vähemalt kolmeks päevaks igasuguse unerahu ja söögiisu. Sa ei tohi seda mulle teha!” Maakas lubas käituda. Liiga palju draamat (korraga) ei ole hea.
</p><p>Muuseumid
</p><p>Läksime läbi vanalinna, kus ei ole autosid, keskaja muuseumisse.
</p><p>See tekkis kui hakati rajama autoparklat, 1970. aastate lõpus ning avastati, et tulevase parkla all on linn, mille osas puudusid igasugused mälestused. Hämar ja põnev koht. Masendav, kõhe ja primitiivne ka. Piin. Hukkamised. Surm. Palju surma.
</p><p>Maakas luges mulle eksponaatide siltide tõlkeid. Ma tänasin teda iga korra eest. Mille peale ta naerda turtsatas ja nentis, et on unustanud, et ma lugeda oskan. Ahviga muuseumis... Siis ma pidin veidi aega ise tuvastama, mida ma vaatan, kuni maakas oma giiditalenti taas realiseerima hakkas. Ma enam “aitäh” ei öelnud; las loeb.
</p><p>Keskaja muuseumi uksest välja astudes võib sisse astuda Tre Kronor muuseumisse, mis on lossiga ühendatud. Ja see on vist maailma ainus loss, mis on avatud lihtsurelikele? Tre Kronor loss iseenesest hävis tules 1697, nii et praeguse lossi ajalugu on ca 300 aastat. Kusagil seal muuseumis oli üleval ka tulekahjude ajalugu - vanad rootslased olid püromaanid.
</p><p>Muidu oli Tre Kronor eelmise muuseumi jätk, sihuke hämar värk.
</p><p>Ja siis jõudsime lossi!
</p><p>Ma ei tea, miks ma sellistes kohtades käin. Talvepaleest on mul lapsest saati trauma.
</p><p>Need uhked ehitised on kulunud kivitreppidega, rusuvad, kopitanud ja vaatamata kõrgetele lagedele ning avaratele ruumidele klaustrofoobiat esile kutsuvad. Ühes inimedevuse toretseva laadaga, mida nad sümboliseerivad. Või laeornamentidega, mis õudusfilmides kindlasti mööda lage ja seinu edasi valguks, et viimanegi elu(rõõm) neelata ja lämmatada. Maitselagedusest rääkimata.
</p><p>“Mõtle kui õõvastav siin kunagi oli, mul on neist nii kahju,” ütlesin maakale aevastades ja turtsudes. “Tolmulestad, külm, niiske, kopsuõletik, depressioon!” Maakas nõustus, et laed on jubedad ja tolmulesti siin ilmselt jagub.
</p><p>Tähelepanuväärne oli aga see, et kõik nähtaval olevad lossi vanad kellad käisid ja näitasid õiget aega.
</p><p>Lossist Tre Kronor muuseumisse tagasiviiv turvavärav ei aktsepteerinud mu pileti QR koodi, mida olin juba sisenedes eksikombel kasutanud. Ainult väljudes oli vaja kasutada. Jõllitasin ohutussüsteemi ja sellest mõne meetri kaugusel olevat ust, kust oleks õue pääsenud. “Sa pead siit alt läbi roomama,” kõlas maaka käsk. Ja ta tundus seda tõsiselt mõtlevat. Heitsin viimase pilgu ukse suunas, kust väljumine oleks kahtlemata viisakam näinud, kuid “kes meeldida tahab peab roomama” või kuidas see oligi. Oigasin, võtsin riski reisi edasine osa rootsi kardinate taga veeta ning vingerdasin turvaväravate alt läbi. Loomulikult saabus just sel hetkel mu selja tagant parv turiste, kes, oo üllatust, väljusid uksest, mida olin kaalunud. Miski tundus neid lõbustavat ja maakas pidas vajalikuks selgitada, et “asi ei ole nii nagu paistab”. Mul oli ükskõik, tegin keedutursa nägu ja mõtlesin, et ma ei kohtu nendega enam kunagi.
</p><p>“Ei ole isegi lõuna ja ma olen sulle kohvi voodisse toonud ja su ees põlvili olnud,” urisesin teisel pool end jalule ajades. “Tundub kuidagi valesti, aga vastab tõele,” tuli maakal möönda. Ma tean küll, mis valesti oli. Kallasin hommikuses meeltesegadustes maaka kohvi peale piima. Ja see on “asjad, mida ma teha ei tohi” nimekirjas.
</p><p>... järgneb
</p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com33tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-67693117660335304422023-11-09T15:22:00.000+02:002023-11-09T15:22:07.473+02:00Stockholm, eskapism, esimene<p> Proloog</p><p>Eelmisest puhkusest ja reisist ei olnud möödas kahte kuudki. </p><p>Mis ei takistanud mind akuutset tööstressi põdemast. See on olukord, kus muutud unetuks ja ärevil olendiks, kes on kõike muud kui distsiplineeritud, organiseeritud ja produktiivne. “Ära käi nädalaid järjest puhkepäevadeta tööl,” ütles hääl minu peas. Et poole kuueks hommikul jõuda järeldusele, et kui juba töökoha uksekaart on olemas, tuleb seda siiski igal võimalikul ja võimatul juhul kasutada. </p><p>Viiendal päeval peale ametliku puhkuse algust tegin oma peas möllavale skisofreenikule selgeks, et asi kisub jätkusuutmatuks ning panin uksekaardi lauasahtlisse. See tõbras solvus sedavõrd, et järgmised 7 päeva oli ta vait. Ja seda on ta harva. Ilmselt pean tänulik olema. </p><p>Sadam</p><p>Reisipäeva hommikul andsin maakale teada, et meil on probleem. Et olen alla andnud küsimuses, et suudan püksid reisi kestel jalas hoida ja maakas peab ses küsimuses vastutuse enda peale võtma. Maakas leidis, et see on omapärane teema, mida ühes muude muredega annaks lahendada jupi nööri abil. Õnneks ei ela ma Veskimöldre villas, nii et peale kappide, külmiku ja praeahju revideerimist leidsin püksirihma pesukorvist. </p><p>Solidaarsusest läksin varakult sadamasse, et maakas CityAlko hoovis üksinda tuvisid loendama ei peaks. Üritasin automaadist pardakaarte välja võluda, kuid aparaat viskas teate, et tuleb ühes dokumendiga teenindaja poole pöörduda. Saatsin maakale sõnumi, et nüüd on viimane aeg ausalt ära rääkida, millega ta hakkama on saanud, et siin mingit erijõududega strip searchi tahetakse korraldada. Maakal tundub usaldusega raskusi olevat, sest mingit põrutavat ülestunnistust ei järgnenud. </p><p>Rutiinne Rimi külastus. </p><p>Olin püüdnud maakat veenda, et tema blogi kommentaarides olnud prank tuleb järele teha. Palusin tal Rimis kassajärjekorras suvalisele inimesele õlale koputada ning öelda "mul on kõik korras ja hästi, seega ei mingit keppi!". Ma oleks tahtnud seda YouTube-i panna. Maakas osutus piduriks ning ähvardas pigem merre hüpata. Ega rahunenud isegi siis kui ma pakkusin, et ma lähen siis ise enne teda kassast läbi. Ma olen nende ei-dega nii harjunud, et ei hakka end veel ühe pärast kusagile uputama. </p><p>Maakas keeldus ka strip-pokkeri tarbeks kaarte otsima minemast, nii et sel korral maandus mu ostukorvi lisaks veele enam kui 1 õlu. Kaarte müüakse laeva supermarketi kassa kõrval ka. </p><p>Paat</p><p>Paat oli välja müüdud. Peitsime end energiliste masside eest boonusaknaga ahtris asuvasse urgu ning lahendasime “ainult loll võtab tax-free laevale Rimist õlle kaasa” teema. </p><p><br /></p><p>Mis iganes remondi Baltic Queen oli vahepeal läbinud - see ei hakanud silma. Isegi vaibad olid samad, rääkimata kajuti askeetlikest tingimustest. Ainult lagritsad olid marketis teise seina tõstetud. </p><p>“Enne bingot siin paadis vist nagunii midagi väga teha ei ole,” ütlesin alkoriiuliteni jõudes ning maakat küsivalt kõõritades. Maakas sai vihjest aru, korvi maandusid Saksa riesling ning tuttav Austraalia valge. </p><p>Joomise ja bingo vahele tundus siiski veel midagi mahtuvat. Teatasin maakale “ma lähen vaatan ringi; kui midagi või kedagi huvitavamat ei leia, tulen tagasi.” </p><p>Maakas esitas (loodetavasti) retoorilise küsimuse, kas selle laeva keskmine kontingent minu jaoks siiski pisut liiga noor ei ole. Viimane tundub aga pisiasi võrreldes sellega, millele peale sattusin. Kas just daam ja kas just koerake, aga midagi sarnast. Eraldi vaadeldes olid mõlemad täitsa sümpaatsed, kuid loom tundus reisiärevusest põiepidamatuse all kannatavat ning kusejoast ei jäänud puutumata teki ükski prügikast ega muu vähegi vertikaalne objekt. Tardusin õudusest kui nad mulle lähenesid, taibates, et tagavarapükse mul kaasas ei ole. </p><p>Maakas ei ilmutanud mu üleelamiste osas mingit empaatiat. </p><p>Jõudsime hoopis küsimuseni kui vana on mitte vaid paadi keskmine seltskond, vaid inimese mediaanvanus üldse. Google ütles, et globaalses plaanis 30. Ja enda noorena tundmiseks tuleks kolida Monacosse, Jaapanisse või äärmisel juhul Saksamaale. </p><p>Seda, mitu liitrit uriini võib üks suuremat sorti koeravolask mahutada, ei tea ma siiani ja ei ole mõtet ka guugeldada, sest Guinessi rekordite tuvastajad ei ole näinud seda, mida mina. </p><p>Enne bingole minemist sain aru, et vaatamata kogu ilgusele oli nähtu mind siiski inspireerinud ning tõmbasin WC-ukse lahti. Ja hangusin uuesti, sest tunnetasin selja taga, väga lähedal, samme. Maakas lendas mulle hooga selga. </p><p>“Tead, ma mõistan, et me ei ole jube kaua kohtunud, aga palun, ära mulle siia järele tule, vähemalt mitte praegu.” </p><p>“Ma mõtlesin, et eee... nojah, siin on endiselt kitsas,” torises maakas ja tagurdas voodiservale tagasi.</p><p>Järgmise korraga saime õigemale uksele pihta. </p><p>Bingoga läks nagu ikka. Ehk siis ei läinud. Aga tegevus oli siiski lõbus. </p><p>Ladina sugemetega meelelahutus oli veel parem ja edasi läks programm vaid ülesmäge, kuni maakas teatas, et me peame ära minema. Ma olin üsna nördinud ning teel kajuti poole uurisin “kas sa neid jalgu nägid või?” See käis Stralighti viimase esineja kohta. Ta sai isegi aru, millest ma rääkisin. </p><p>Ja me jõime edasi. </p><p>Vaatamata väsimusele veetsin ma öö insomniadeemonitega, kes, erinevalt minust, olid etanoolist üleloomuliku väe ja jõu ammutanud. Magasin episoodiliselt ehk 3 tundi. Et ma ei peaks ainus kannataja olema, läksin väga varajasel hommikul laevale kondama. Fast Lane on avatud 24h. Peale teenindajate ja minu ei olnud seal kedagi. Varustasin meid apelsinimahla ja kohviga ning leidsin, et ka maaka südametunnistus ei saa ometi nii puhas olla, et rahus lausa kella seitsmeni magada. </p><p>... järgneb</p><p><br /></p><p><br /></p><p><br /></p>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com11tag:blogger.com,1999:blog-8633439908648675781.post-30740402611205210572023-11-09T15:19:00.004+02:002023-11-09T18:00:09.218+02:00Trivia<span style="font-family: inherit;">Vigased pruudid , Prime Orchestra ja Asjad, Mida Ma Veel Teinud Ei Olnud.</span><div><span style="font-family: inherit;"><br /></span><p style="color: #212121; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span style="color: #242424; font-family: inherit; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">Just selles järjekorras ja põgusalt. </span></p><p style="color: #212121; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;"><span style="font-family: inherit;">Üks mu klassiõde küsis, kas olen juba uut Eesti filmi vaatamas käinud, tema oli ja ta polnud</span><span face="-apple-system, HelveticaNeue"> põrmugi rahul. Täpsemalt – tal olevat olnud filmi vaadates tuju täiesti sandiks läinud ja nalja ei olnud raasugi. Natuke ettevaatlikuks võttis – mis mõttes – jant ja nalja pole kopka eest..? </span></span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">Aga lihtne inimene leiab oma lihtsad rõõmud ka sitanaljadest ja crossdressingust. Hea seltskond, õhtusse sobivad labased naljad ja üllatavalt toredad noored eesti näitlejad. </span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">***</span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">Prime Orchestra. Sümfooniaorkestri laadne toode Ukrainast ja rokiklassika. Kui ma nende tuurikalendrit vaatan, siis näib see olevat normaalsetele inimeste võimetele kindlalt üle jõu. Järgmise kaheksateistkümne päeva jooksul on neil üheksateist kontserti seitsmeteistkümnes eri linnas. </span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">Pole imeks panna, et kontserdi alguses ei olnud lauljais siirust, olid poosid ja õpitud võtted. Aga siiski tõmbas pidu tasapisi isegi mind kaasa, vanad tuttavad lood olid kindlasti abiks. Kusagil keskel mängitud AC/DC Thunderstrucki saatev steampunk-multikas oli mu jaoks eriline komm. </span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">Kontsert kontserdiks, aga koju tulles andis tunda, et eelmisel päeval laiskusest kütmata jäänud maja oli omakorda sel päeval ajanappusest kütmata jätmise tõttu isegi pingviini jaoks külm. Õnneks on leiutatud tekid ja mul on neid mitu. </span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">*** </span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">Ma käisin täna mündipesulas. Täitsa ise, täiesti esimest korda ja tulemus ei olnudki „mehed, aidake mu auto tiigist välja, ma ei saanud seda muud moodi loputatud!“. Aa, lisaks pidid veel olema vahutordid soengus ja vettinud rõivas. Need, kes selle peale panustasid said petta.</span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">Mu töötee peal on jupp teeremonti. Vana osa kaevati põhjani välja, vahepeal oli tegu pigem põlluvaheteega, asfaldist polnud raasugi järgi. Alguses olin tubli, kodus kasisin auto vähemalt voolikuga puhtaks aga kuu ajaga ind vaibus ja lõpuks jäi nii, et „sentimeeter pole veel sitt ja mis üle selle kukub ise maha“ </span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">Eile pandi asfalt maha. Seega on aeg auto puhtaks teha, seda enam, et nädalavahetusel saab mu triikraud uue õli, jõuluküünlad ja… ah, midagi oli veel. Ja meie külakesse on tekkinud iseteenindusega autopesula. Jee! </span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;"><br /></span></p><p style="color: #212121; font-family: -apple-system, HelveticaNeue; font-size: 16px; margin: 0cm 0cm 8pt;"><span face="Calibri, sans-serif" style="color: #242424; font-size: 11pt; line-height: 1.5;">Sügis poeb südamesse. Süda saab vihma täis.</span></p></div>Kaamoshttp://www.blogger.com/profile/06171456822816847590noreply@blogger.com5