Lehed

pühapäev, 18. juuni 2017

Paidevei....


Tuli selline mõte, et tule ansip appi, kuidas mu proriteedid on aasta(kümne)te jooksul korraga muutunud ja samas ei ole ka.
Kui see laul oleks välja tulnud mu halelamedas kaames ja mudani õnnetus pubekaeas, olnuks ma tolle laulja nimel valmis olnud ohverdama oma pulmaöö ja kahe naabriplika oma pealekauba.
Nüüd.. mnjah, ilmselt ohverdaks ikka. Kolm musta kana pealekauba, kuigi no mis lusti oleks ühest heroiinilaksu all pilvlevast higisest lauljast?
Lizzalt...laul on nii masendavalt hea.


Stranglers - Golden brown by guy-paul

6 kommentaari:

  1. Jah.

    Mina võin vabalt oma pulmaöö ohverdada, sellest ei ole mitte midagi mäletada :D

    VastaKustuta
  2. Miks masendavalt:) kui hinge mõnest muusikapalast NII suur jälg jääb, siis on sel tavapäraselt ka põhjus. Äkki on põhjus masendav, mitte laul:) nokin niisama. olin just sõna tähenduse lainel... ja see laul ongi hea...minu jaoks ilma masenduseta:I

    VastaKustuta
  3. Oksüümoronlik emakeel.
    Kole ilus, hirmus nunnu, jube armas.
    Kes siis seda ei tea....😁

    VastaKustuta
  4. Laul on hea, kuid laulja ...

    See heteromeeste ja heteronaiste maailm on oksüümoronlikult väljendudes õudsalt erinev. Juba pubekaeas.

    VastaKustuta
  5. Täpselt!
    Laulja on...nagu on.

    VastaKustuta